Luhtunud miljonijaht. Rahata jäänud korteriühistud tahavad riigi vastu kohtusse minna
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud, kirjutas Äripäev.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
Seotud lood
Ligi 25 000 Eesti korteriühistust on end praeguseks kindlustanud vaid pooled; samal ajal kasvab igal aastal just korteriühistu varakindlustuse kahjujuhtumite arv, kirjutab ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades tuleb hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Korteritel on tavaliselt 16-amprised kaitsmed, eeldusel, et kõik korterid ei kasuta elektrit täisvõimsusel samaaegselt, samas elektriautode laadimise lisamine võib tekitada probleeme, eriti siis, kui mitu autot on laadimisel ühel ajal, kirjutab AS Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
Kuigi linnast väljas asuv ridaelamu on paljudele peredele sobiv elukohavalik, pakub ka kaasaegne korterelamu sarnaseid mugavusi, väidab Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Tallinn on läbi tegemas suurt muutust. Peatänava projekt, mis muudab südalinna jalakäijasõbralikumaks ja äriliselt atraktiivsemaks, on lõpuks taas päevakorras. See tähendab, et kesklinna kinnisvara saab uue väärtuse – ja just praegu avaneb haruldane võimalus omada äripinda, mis asub selle arengu südames.
Enimloetud
2
4
Suvilaostuga võid lennata ka alt minna ja üsna haledalt. Vaata, mida on maakleritel Sulle soovitada.
Viimased uudised
Vaata suurejoonelisi visuaale, milliseks planeeriti ajalooline ala arendada.
Rail Baltica sisaldab arendajatele ohukohti. Vaata, millised need on.
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Vaata graafikut, kus ja kui palju on ruuduhind muutunud
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata galeriid ja saa teada, millised on arendaja mõtted.
Rail Baltica sisaldab arendajatele ohukohti. Vaata, millised need on.
Suvilaostuga võid lennata ka alt minna ja üsna haledalt. Vaata, mida on maakleritel Sulle soovitada.
Lisatud graafikd näitavad, kui mitu kuupalka tuleb välja käia Eesti erinevates maakondades
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele