Õigesti valitud ja hooldatud küttesüsteemi kulud on märkamatud

„Maasoojuse kontori- ja laohoone on väga hea näide, kuidas põhjaliku planeerimise ning ekspertidele usaldatud paigalduse korral ei pea maksma sooja hoone eest meeletuid summasid. Oleme arvestanud, et hoone küttesüsteemile tehtud investeering tasub end ära nelja aastaga ning selle tõestuseks saab igaüks vaadata reaalajas kontorihoone elektrikulusid veebilehelt andur.maasoojus.ee,” ütleb soojustehnika ekspert ja nõustaja Olar Savason. Jüris Mõisa tänav 4 asuva hoone küttesüsteemiks on Saksa tootja Vaillant maasoojuspump ja madalatemperatuuriline põrandaküte. Energiat saadakse soojuspuuraukudest.

Kütteekspert Toomas Tiirmann lisab, et nüüd nad teavad, et tegelikult saaks veel paremini. „Tahaksime järgmisena teha hoone, kus küttekulud on veel madalamad. Õige tehnoloogia korral on kõik võimalik. Oleme soojuspumpadega tegelenud veerand sajandit ning ikka on meil pidavalt midagi uut õppida. Säästu saavutamiseks peab tehnoloogiasse süvenema ning oskama leida kõige paremaid lahendusi. Oma osa on kindlasti korrapärasel hooldusel ning siin ma ei pea silmas filtrite puhastamist, vaid korralikku hooldusprotsessi koos sõlmede ja elektroonika testimise ning paisupaakide rõhukontrolliga. Mida põhjalikum on hooldus, seda kauem soojuspump kestab. Hooldamata pumbad tõstavad aga elektrikulu, sest kaotatud jõudlust kompenseeritakse suurenenud elektritarbimisega.”

Ta nendib, et kokkuvõttes on Maasoojuse kontori- ja laohoone küttekulud viidud madalamale tasemele kui hoone valve- ja serverisüsteemidel. „Meil on üks klient, kes pärast Vaillant kütte ja jahutuse paigaldamist muigas, et kütte ja jahutuse kulu on nii väike, et ta ei oska seda oma üürnike vahel enam jagadagi! Kõik teised kulud pidid olema oluliselt kõrgemad. Temale paigaldasime samuti puuraukudega kütte- ja jahutuslahenduse – kõik kommunikatsioonid on peidetud ja märkamatud, aga maja on soe ning rahakotti ei röövi. Ja sama lahendust saab teha enamikele hoonetele, kusjuures meile meeldivad väljakutsed: öelge, kuhu ei ole võimalik head küttesüsteemi panna ja leiame lahenduse. Maasoojuse tugevus on hea koostöö tootjatehasega ja Saksa inseneridega.”

Ühe ekstreemse näite toob Tiirmann põllumajandusvaldkonnast: sigalate ventilatsioonikulu oli väljaheidete mürgiste gaaside tõttu meeletult kõrge ning üks sigalaomanik uuris, kas sellele murele oleks lahendust. Maasoojuse eksperdid panid sigala põrandat jahutama maasoojuspumba ning kulud kukkusid kaks korda. Seega – alati tasub oma probleemidest rääkida.

Savason toob näiteks ka vanad mõisahooned. „Oleme mitmele Eesti mõisale paigaldanud Vaillanti maasoojuspumbad. Jah, seinu seal muinsuskaitsenõuete tõttu ümber ehitada ning soojustada ei saa, aga kulud saab alla viia hea projektlahendusega. Samuti on lugu spaadega– kui vanasse majja ehitatud spaas peab olema +24 kraadi, siis see on võimalik. Tegelikult on spaad suured soojuseraiskajad oma veeauru ja kõrgete ventilatsioon nõuetega. Oluline on teha hea projekt, et soojuse kWh hind mõistlikuks saada.“

Soojuspumpadest küttevee majja juhtimisel on kuldreegliks, et mida madalama temperatuuriga suudetakse maja ära kütta, seda kasulikum on see omanikule. Ehk mida kõrgemaks küttesüsteemi temperatuur ajada, seda rohkem kütmine maksma läheb. Sama käib ka basseini vee kohta – basseini on võimalik kütta ka madala temperatuuriga. „Kui soovite, et vesi oleks 27 kraadi, siis piisab, kui basseini põrand ja seinad oleksid 30-kraadised ja lõpuks on ka vesi 27 temperatuuril,” selgitab Tiirmann. „See on ju puhas füüsika. Aga ikka näeme, kuidas soojuspumbast tahetakse saada 60-kraadine vesi, mida siis hakatakse jahutama. Soojuspump ei ole sportauto, mis peab kiirelt kõrgeid temperatuure välja andma!”

Soojuspump peab suutma hoida madalamaid temperatuure ja siis see töötabki efektiivselt. Seega – mida madalamal temperatuuril kütet ja sooja vett kasutada, seda rohkem on säästu. „Eksperdina soovitame toota just sellise temperatuuriga kuuma tarbevett, nagu päriselt vajate. Miks enne liigselt kuumutada ja siis kraanist või dušist segada külma veega? Kui teie jaoks on paras 42-kraadine dušivesi, siis ärge kütke kraanivett 55 kraadini, et seda seejärel segada külma veega ning maksta rohkem,” soovitab Tiirmann.

Savason toob välja, et samalaadset raiskamist on näha ka mujal. „Imestame Maasoojuse projekteerijate ja tehnikutega, et Eestis on põrandakütte torustikule lubatud vaheks kuni 30 cm ja kõrged, kuni 45-kraadised temperatuurid, samal ajal kui Prantsuse ja Hispaania partnerid – ehk meie mõistel soojal maal elavad tehnikud – kinnitavad, et nendel paigaldatakse torud põrandasse 5-15 cm vahedega ja võimalikult madalad temperatuurid, kuni 30 kraadi. Esmalt võib tunduda, et niimoodi paigaldamine on kallis, aga see lahendus on efektiivne, kui küttejaotusse tuleb sisse madal temperatuur ning ülekütmise eest ei pea maksma.”

Õnneks oskavad paljud arhitektid ja projekteerijad täna juba mõelda kaugemale ning saavad aru, et oluline on saada aasta lõikes kütte- ja jahutuskulud madalamaks. Ventilatsioon töötagu vastavalt vajadusele CO2 anduriga, soojuspumbasisene tsirkulatsioonipump samuti vajaduse järgi, temperatuurid olgu madalad. Klient on õnnelik, kui kulud on väikesed ning ta ei pea teadma, kuidas see täpselt saavutatakse. Inimese jaoks on oluline maksta vähem.

Maasoojus OÜ on Vaillanti ametlik esindaja Eestis ning Tiirmanni sõnul on koostöö olnud suurepärane. „Kasutame ainult ühe kaubamärgi tooteid, sest mida vähem komponente erinevatelt tootjatelt, seda töökindlam on süsteem. Oleme oma tehnikud välja koolitanud – nad tunnevad tooteid, automaatikat, oskavad paigaldada ja seadistada. Oluline ongi, et paigaldaja ja hooldaja tunneb oma kaubamärki korralikult ning oskab selle puhul kõiki võimalusi ära kasutada. Täna suudame Vaillant ja Maasoojus tehnoloogia kasutamisest võtta välja maksimaalse. Samas oleme kursis klientide kuludega ning kui on kõrvalekaldeid või klient kurdab, saame kohe abistada ja seadistusi muuta. Me ei paku ainult soojuspumpa, vaid süsteemlahendusi ja häälestame päriselt soojuspumba kliendi järgi, mitte klient ei pea elama soojuspumba järgi.”

Vaillant annab maasoojuspumpade kompressoritele 10-aastase ja varuosade kättesaadavusele 20-aastase garantii. Maasoojus on loonud Eestisse ka varuosade lao, et klientide muredele vajadusel kiirelt reageerida. Kuna Vaillant toodab ise kõik oma süsteemid alates elektroonikaplaatidest, siis on kindel, et varuosi on garanteeritud aja jooksul saada.