Uuenduslik rekonstrueerimine aitab muuta hooneid ja kujundada kogukondi

Neli aastat tagasi alustanud Kontsept Arhitektuuribüroo igapäevaste toimetuste hulka kuuluvad nii rekonstrueerimis- ja renoveerimisprojektid, kui ka uusehitised. Objekte, mida teha ei oskaks, selle viieliikmelise tööka tiimi jaoks olemas pole. Valmivate või uuendust vajavate objektide funktsioonid on kõik väga varieeruvad, iga töö on väljakutse ja just see silmad särama panebki.

Kaidi: Meie jaoks pole olemas ühtegi ebahuvitavat projekti. Renoveerimine ja rekonstrueerimine on väljakutsed, mida teeme hea meelega. Projekti on alati võimalik huvitavamaks muuta, arhitektuuri kaasajastada, materjale juurde tuua, kogukonda kaasata.

Margo: Kaasata saab kogu keskkonna, luua mänguväljakuid, puhkealasid, rattaparklaid. Arhitektid kaasavad projektidesse erinevaid osapooli, et sündida saaks tugev terviklik keskkond. Valmiv lahendus peab kõnetama nii visuaalselt kui emotsionaalselt.

K: Haapsalus oli vana tühjana seisev neljakorruseline tööstushoone, mida klient soovis teha kaasaegseks elamupinnaks. Tegu oli väga põneva väljakutsega, kus lisaks tulevasele kasutajale mõeldes tuli välja mõelda, kuidas kogu hoone õdusasse ja hubasesse Haapsalu linna sobituks.

M: Tallinnas Kungla tänaval teeme renoveerimisprojekti, kus kaasajastame fassaadi ja korrastame parkimisala, loome rattaparkla, rohealad. Tartus on valmimisel miljööhoone koos juurdeehituse ja hoovimajaga. See on huvitav näide sellest, kus korda ei saa üksnes vana, vaid juurde lisandub ka uus hoone.

K: Kui on olemas väärtuslikud hooned, miks me peaksime need maha võtma? Vanade hoonete puhul on tegu meie ühise pärandiga, mille säilitamine on meie jaoks väga oluline.

M: Eestis on arhitekt pisut ära hellitatud. Siin tehakse väga palju uusi maju, ainult vanalinn on koht, kus kõik paigas. Vanades riikides, näiteks Itaalias või Portugalis, arhitektid uushooneid praktiliselt ei teegi, vaid uuendavad vanu.

K: Olin aastaid tagasi Itaalias ühe arhitekti juures praktikal. Inimene, kes valdkonnas töötanud üle 20 aasta, oli teinud vähem uushooneid, kui mina selleks ajaks algaja arhitektina Eestis.

K: Arhitekti töös on eetiline mõelda tuleviku ja tulevaste põlvkondade peale. Palju paneb paika klient, kuid koos leiame alati parima lahenduse. Pakume alati esmalt omaltpoolt ideaalseima lahenduse, mida hakkame vajadusel kliendiga kohendama. Oluline on mitte kunagi kliendi soovidest üle astuda, vaid lähtuda tuleb tema vajadustest, äriplaanist ja ka võimalustest.

K: Alustada tuleb hoone tehnilise seisukorra hindamisest, vaadata, mida saab taastada ja mida on mõttekas taastada. Mis on energiatõhusus, milline on keskkonnamõju, kuluefektiivsus, hoone ajalooline väärtus. Arvestama peab kogukonna vajaduste ja soovidega, kuidas objekt linnaga suhestub.

M: Hea hoone on selline, mida saab vastavalt funktsioonile muuta. Hoonete lammutamise teemal tahaks öelda, et arhitekt ei ole kindlasti muinsuskaitsjast pädevam ehk otsused, mida nemad teevad, on kindlasti läbimõeldud ning neid tuleb aktsepteerida.

K: Kui paika hakatakse tooma kultuuri, toob see sinna ka inimesi. Narva on selles osas hea näide. Lihtsalt hoonet ehitama asuda, mõtlemata, kas sinna keegi tuleb, pole mõtet. Luua tuleb terve läbimõeldud keskkond. Et paika elu saabuks, pole ainult arhitekti teha, vaid tegu on suurema strateegia küsimusega.

M: Rekonstrueerides või täiesti uut luues on just sellised ettevõtmised, kus arendused ühtselt läbimõeldud ja tervikud, edukad ning tulemuslikud.

K: Hea näide on kindlasti Lissabon. Nad väga austavad oma kultuuripärandit, kuid samas saab aimu, et hooneid on siiski moodsate detailidega uuendatud, olemasolevasse austusega suhtutud. Lissabon on suurepärane näide nii rekonstrueerimiste kui uusehitiste osas.

M: Kiita tahaks peaaegu valmis Rotermanni, mis on hea näide sellest, kuidas vanale on antud uus elu.

K: Võtmeküsimus on Linnahalli teema ja selle lähiümbrus, kuidas seda elavdada, mis oleks õigem. Meie meelest on parim lahendus see lammutada ning luua asemele avalike funktsioonidega kõikidele inimestele mõeldud piirkond. Tallinna poolt loodud visioon on väga hea ja see on koht, millest võiks meie meelest arutelu ka jätkuda juba rahvusvahelise ideekonkurssiga.

M: Ühenduse võtmisest. Klient ei pea ise kõike teadma ja oskama, sest see on meie töö teda kuulata, suunata ja erinevaid võimalusi tutvustada. Oleme olemas, et luua parimast parim lahendus.

Renoveerimisel olev korterelamu Tallinnas Kungla tänaval. Arhitektid: Kaidi Põder, Margo Koppel, Miia Natka ja Daniella Ljahh.

Kungla tn 5a kortermaja asub Kalamajas, Tallinna miljööväärtuslikus piirkonnas. Kortermaja on projekteeritud ja ehitatud eelmise sajandi esimesel kümnendil (1911) ja on säilitanud suures osas aegse miljööväärtusliku ilme. Hoone on olnud pikalt renoveerimata aga üldine seisukord on rahuldav. Korterelamu omanikud soovivad renoveerida fassaadi – taastada hoone algne välimus, et hoone moodustaks (renoveeritud) naabermajadega ühise stilistilise ansambli.

Renoveeritav paarismaja Västriku tänaval Tallinnas. Arhitektid: Kaidi Põder, Margo Koppel, Karl-Johan Jakobson

Algse arhitektuurse rekonstruktsiooni kontseptsiooni keskseteks märksõnadeks olid läbipaistvus, õhulisus, avatus valgusele ning funktsionaalne ruumide tsoneeritus. Välisilme kujundamisel pöörati tähelepanu nii hoone ajaloolisele välimusele kui ka kaasaegsele terviknägemusele, mis kajastas tänapäevase rekonstrueerimisprojekti eesmärke. Hoone põhimahu viimistluses eelistati horisontaalset laudist, samas kui vintskappide ja teise korruse osa viimistluses kasutati vertikaalset laudist. Katus kaeti elegantse valtsplekiga. Välisilme kujundamine oli tihedas kooskõlas Tellija soovidega ning see püüdis integreerida ajaloolist konteksti kaasaegse arhitektuurilise lähenemisega, luues harmoonilise terviku. Arhitektuuriliselt suudeti ajaloolise hoone mahu hulka sulandada hoovipoolne juurdeehitus, mis hõlmas endas nii terrassi kui ka varjualust. Seejuures tekkis sünergia ajaloolise pärandi ja arhitektuurse modernismi vahel, luues ainulaadse arhitektuurse sümbioosi.

Rekonstrueeritav korterelamu ja hoovimaja Peetri tänaval Tartus. Arhitektid: Margo Koppel, Kaidi Põder

Korterelamu ning hoovimaja projekteerimisel peamine eesmärk oli arhitektuurselt siduda uus vanaga ning luua elukeskkond, mis kajastab antud kinnistu ajalugu kuid samas ka vaatab tulevikku. Seega saigi meie poolt loodud kooslus kahe reaalsuse vahel, kus vana olija kohtub uue tulijaga, kus uus peegeldab vana, kuid ei domineeri ajaloolise hoone üle, vaid moodustavad ühtse arhitektuurse terviku.

Korterelamu maht on mänglev ning sopiline. Tänava poolne hoone fassaad taastatakse algsel kujul, mille kõrval paistab ka natuke moodsat vormi. Et ajalooline hoone rohkem esile tõuseks, on uued mahud taotluslikult minimaalsed ja rahulikud, kuid jälgivad tagasihoidlikult, kuid moodsas vormis olemasoleva hoone arhitektuuri nii akende jaotuse, suuruse, kui ka uste ja akende raamide osas. Hoovimaja arhitektuurne stiil jälgib miljööväärtusliku korterelamu stiili – materjali käsitlust, hoone/räästa kõrgust, viilkatuse katusekallet, akna/uste raamide kõrgust, kuid käsitledes hoonet modernsemas võtmes, kuid jäädes siiski vormilt lihtsaks ning rahulikuks.

2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise. Eestis on 557 146 asustatud tavaeluruumi, mis paiknevad enam kui 180 000 hoones. Keskmine hoone (eramu või kortermaja) on ehitatud 1965. aastal, keskmine eluruum pärineb aga 1972. aastast. Võrdluseks, keskmine eestlane on sündinud aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Eesti inimeste kodudena domineerivad endiselt nõukogudeaegsed hooned. 2021. aasta loenduse järgi on veevarustus olemas 94%, pesemisvõimalus 93% ja tualettruum 92% elanikest. Keskküttega eluruumis elab 71% elanikest. 99% kortermajade elanikest on varustatud vee ja tualetiga, 97%-l on pesemisvõimalus.

Allikas: www.stat.ee