Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
- Ivo Jaanisoo ja Jarek Kurnitski. Foto: Teeli Remmelg
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski rääkisid saates „Eetris on ehitusuudised“, et suur väljakutse on tagada järgmistel aastatel ühtlasem toetusraha pealevool, mis arvestaks nii korteriühistute kui ka ehitajate võimetega, ning vähendada konkurentsi „nobedate näppude voorus“.
„Küsimus on ka selles, kas praeguste ehitushindade juures on ühistute laenuvõimekus piisav, et praeguse 30 toetusprotsendiga tervikrenoveerimise välja vedada, sest majanduskeskkond on palju muutunud. Kui paljud ühistud on võimelised praegustes tingimustes tervikrenoveerimist läbi viima – sellele küsimusele ongi hetkel raske vastata,“ tunnistas Kurnitski.
„Oluline on võimendada enam uute tehnoloogiate kasutamist läbi tehaselise renoveerimise suurema toetusprotsendi, et vähendada tööjõu vajadust ehitusplatsidel ja teha suuremat mahtu tehastes. Kui sellega kaasneb ka tugev eksport, siis oleks see Eesti majandusele väga kasulik,“ lisas Jaanisoo.
Saates räägime ka, kuidas lahendada probleeme ehitushangete korraldamisel, et ei tekiks rahastuse tagasinõudeid, sest siis ei julgeks ükski korteriühistu enam laenu võtta ja suurt projekti alustada. Ka on plaan uue määrusega viia hangete läbiviimine enam riigi kontrolli alla, et korteriühistu ei jääks keeruliste ja kallilt maksma minevate küsimustega üksi. Samuti plaanitakse võimaldada võtta hankesse mitu maja korraga ja tekitada mastaabiefekti, mis oleks ka suurematele ehitusfirmadele huvipakkuv.
Ehitust ootab ees tõsine väljakutse
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.