Hispaania kinnisvarakuulutusi ei saa alati usaldada

Huvi Hispaania kinnisvara vastu kasvab iga aastaga ning julgust lisab seegi, et paljud eestlased selle sammu juba ära teinud. Populaarsed piirkonnad on Costa del Sol, Alicante ja Kanaari saarestikku kuuluv Tenerife, loetlesid maaklerid meie inimeste meelispaiku. Hispaania kasuks räägib nende sõnul aastaringselt mõnus kliima, mis ka jaanuaris-veebruaris lubab ohtralt õues viibida ja isegi päikest võtta, head lennuühendused ning kohapeal toimetavate inimeste inglise keele oskus. Kinnisvarahinnad on Hispaanias erinevad, olenevalt objekti suurusest-seisukorras ja loomulikult asukohast. „Prantsusmaa pool ehk rohkem põhjas võib saada korteri soodsamalt kui Costa del Soli, mere lähedus tõstab kindlasti hinda. Suurlinnad on oma hinnaklassiga, seal on hinnad juba hoopis kõrgemad,“ rääkis Marika Kaarepere.

Maarika Kaarepere ja Mirja-Helen Järvel on mõlemad veetnud Hispaanias pikemaid ja lühemaid puhkuseid ja ka praegu elavad nad vahelduva eduga nii Eestis kui ka Hispaanias. Omal nahal läbi tehtud kogemused ja tuttavatest-sõpradest alguse saanud suur huvi sealse kinnisvara järele on viinud sinna, et nüüd osutavad mõlemad maaklerid Hispaaniasse koduotsijatele täisteenust. „Muidugi saab ja võib ka omal käel proovida,“ tõdes Mirja Järvel. „Aga üht-teist võib tulla siis üllatusena.“

Kui Eestis piisab protsessi juures pädevast maaklerist, siis Hispaanias on oluline palgata veel teinegi partner – jurist. „Ilma juristita ei ole mõtet toimetada. Sul on vaja inimest, kes valdaks väga hästi kohalikku keelt, kes kontrolliks punkthaaval üle lepingud, kontrolliks üle ostetava kinnisvara ajaloo, et poleks võlgnevusi,“ loetles Järvel juristi ülesandeid.

„Usaldusväärne maakler ja jurist,“ toonitas Kaarepere mõlema elukutse esindaja vajadust. „Hispaanias on kinnisvaraportaalides palju kuulutusi, mis ei vasta tegelikkusele. Ruutmeetrid ei klapi, asukoht pole see, mis kaardil näidatud.“

Vale asukoht on niivõrd tavaline nähtus, et Mirja Järveli sõnul on pea 90%-l kuulutustest objekti asukoht üsna vaba käega kaardile pandud. Teiseks on tavaline ka see, et fotodelt ei saa üldse aimu, mida müüakse. „Pildid on uksest või lukuaugust, vahel pole korterist endast midagi. Alguses kui ma Hispaanias veel oma pere jaoks kodu otsisin, siis sain need vitsad ise kätte. Valisin välja objektid, mis tundusid huvipakkuvad ja siis mulle neid ei näidatudki. Selle asemel pakuti sellist kinnisvara, mille puhul oli näha, et keegi seda ei taha. Ja tekkis tunne, et mul polegi selle raha eest võimalik midagi head saada,“ jagas Järvel algaja kinnisvaraostja kogemusi. „Õnneks me leidsime kohapealt lõpuks väga hea kohaliku maakleri ja siis juba näidati meile korralikku asju.“

Et see vaev jääks huvilistel ära, teevad Uus Maa City maaklerid eeltöö ära ning selgitavad välja, mis on reaalselt müügis, mis mitte ja kontrollivad, kas kuulutuse andmed vastavad tegelikkusele. „Ja tegelikult leiab hästi palju kinnisvara kohapeal ringi sõites mitte portaalidest,“ lisas Maarika Kaarepere.

Üks Hispaania kinnisvaras kehtivaid reegleid on see, et kuulutuses näidatud lõpphind kasvab päris märkimisväärselt. „Meil on nii, et võtad kuulutuse ette, ütleme, et objekti hind on 100 000 eurot. Ja juurde tuleb siis notar, mille müüa ja ostja omavahel jagavad ning riigilõiv. Hispaanias tuleb juurde 10-15% jagu maksusid ja sellega peab arvestama. Sinna käivad siis näiteks kinnisvaramaks, ka juristi tasu,“ rääkis Kaarepere. Juristi pealt kokku hoida maaklerid eelpool kirjeldatud põhjustel ei soovita. Eraldi võttes pole juristi kasutamine ka üle mõistuse kallis – 1-1,5% müügihinnast, olenevalt sellest, kas ostja tahab võtta Hispaania pangast laenu, mis puhul vaatab õigusspetsialist läbi ka need dokumendid.

Kokkuvõttes pole Hispaanias olukord sugugi hull, lihtsalt mõni asi on teistmoodi, kinnitasid maaklerid. Näiteks ei saa niisama lihtsalt teada, kas müügisoleval korteril on võlgu või mitte. „Hispaanias on korterid jagatud kommuunidesse ja seal kehtivad maksud. Basseinihoolduse, aia korrashoiu, vahel valvuriteenuse eest. Kui ostad Hispaaniasse kodu ja avastad hiljem, et said kaasa võlgu 25 000 eest, siis on valus löök,“ rääkis Mirja Järvel. Juristid on aga võimalik kõik maja puudutavad dokumendid välja nõuda ja võlad saab õigel ajal avastatud.

„Kahe magamistoaga ehk meie mõistes 3toaline korter on kõige populaarsem. Eriti kui minnakse perega,“ ütles Kaarepere. Üldiselt on aga eestlased soojal maal elades ruumi suhtes vähenõudlikumad kui siin, sest lõviosa ajast ollakse õues. Kuid väga olulised on bassein ning rõdu või terrass. Et viimane täidab suuresti elutoa või söögitoa ülesandeid, siis arvutavad hispaanlased tavaliselt terrassi/rõdu üldpinna hulka. Nii võibki ostjale tulla üllatusena, et korter on mõnevõrra väiksem kui ta ruutmeetrite järgi ootas.

Kolmetoaline korter on hea valik ka pensionipõlve veetma läinud paarile, kuigi võib arvata, et neile piisaks ka kahest toast. „Kahetoalisi on vähe saada,“ väitis Järvel. „Mina ei soovitaks ainult ühe magamistoaga korterit. Kui on plaan vahepeal pinda teistele välja üürida, siis kõige enam otsitakse kolmetoalisi. Ja neid on hiljem ka kergem müüa.“

Kindel on seegi, et külalistest Hispaaniasse koduostnul puudust ei tule ja vaba magamistuba leiab kindlasti kasutust.

Kolmetoalise võib päris heas asukohas saada umbes 150 000 euro eest. Tasub proovida ka tingimisvõimalust, sest kuigi turg on elav ja huvilisi jagub erinevatest riikidest üle maailma, juhtub vahel ikka, et mõni objekt jääb kauemaks müüki ja omanik on nõus hinnas alla tulema. Kaarepere ja Järvel julgustasid inimesi uurima ka pangalaenu võimalusi. Laenu saab taotleda ka Hispaania pankadest, kuid kui on tagatiseks panna Eestis asuv kinnisvara, võib lepingu teha ka kodumaise pangaga.

„Välismaalane saab Hispaania pangast laenu ilma, et tal peaks olema seal riigis sissetulekut. Ja laenutingimused on tavapärased, võib-olla sissemakse peab olema veidi suurem. 30-40% on tavapärane sissemaks,“ ütles Maarika Kaarepere.

Kuula kogu saadet!