Nüüd, kus Äripäeva raadio kuuldav mitmel pool Eestis, sealhulgas ida pool, võtabki Uus Maa kinnisvarasaade luubi alla Ida-Virumaa kinnisvaraturu. Tegemist on erandliku piirkonnaga, kus mitmed üldised turureeglid ei kehti, kinnitas „Uus Maa kinnisvarasaates Uus Maa Jõhvi büroo juhataja Hannes Hallik.
- Uus Maa Jõhvi büroo juhataja Hannes Hallik Foto: Kinnisvarauudised
„Viimastel aastatel pole Ida-Virumaal elukondliku kinnisvara hinnad tõusnud,“ rääkis Hannes Hallik. „Korteriomandite ostu-müügi hinnatõus on sealt mööda läinud. Aastatel 2014-2015, kui oli nn teine kinnisvarabuum, siis meie sellest kahjuks osa ei saanud. Siiski olid praegusega võrreldes Narva, Jõhvi korteriomandite müügihinnad ligi neljandiku võrra kõrgemad. 2014. aastal oli Narva linnas keskmine korteri ruutmeetrihind umbes 525 eurot, siis tänaseks on hind vähem kui 400 eurot ruutmeetri eest.“
Selle põhjusteks on tema sõnul elanikkonna vähenemine. „Sel ajal oli pakkumisi palju, palju on eest ära müüdud. Paradoks on selles, et pakkumisi jääb vähemaks ja seega võiks hind tõusta, aga Ida-Viru linnades on olukord vastupidine – kahaneb tehingute arv ja kahaneb hind,“ tõdes Hallik.
Kui elanikkond väheneb, väheneb ka ostjate ring. „Väljast tuleb rahvast juurde väga vähe. Ja idavirulane ise investeerib teistesse maakondadesse. Ta ostab kinnisvara Tallinnasse ja Tartusse, kus üüriturg elav.
Noored rändavad Ida-Virust palju välja, kohale jäävad aga sealsete tööstuste valdkonna spetsialistid, kel Ida-Virumaal head töö- ja elutingimused.
Kinnisvarauudistele jagas septembris oma mõtteid ka Pindi Kinnisvara isa regiooni juht Rene Zorin, kelle tähelepanekute kohaselt on aga hakanud Jõhvi, Sillamäele ja Narva kolima vanemaealised inimesed, kel lapsed suured, regulaarseid töökohustusi enam pole ja kes pealinna korteri müügist saavad Ida-Virumaale väga korraliku elamispinna. Hallik nõustub kolleegiga, et sellist liikumist on ette tulnud. Tema hinnangul on selliste inimestel puhul küll reeglina tegu endiste idavirukatega, kes kunagi suurtesse linnadesse õppima ja elama tulnud ning nüüd kunagisse kodukanti naasevad.
Hea investorkorteri saab juba 10 000 euro eest
Ida-Virumaa parim kinnisvara asub keskustes. Tehingute hinnad on kõrgemad Jõhvis, Narvas, Sillamäel. Eraldi hinnaklass on Narva-Jõesuu, kus müüakse eramuid ja kortereid küll täiesti teise hinnaga. „Seal toimub aga väga vähe tehinguid, aastas umbes 2-3 maja müüki ja seal ei saa toimivast kinnisvaraturust rääkida. Suvel elavneb Narva-Jõesuus üüriturg, kuid tehingud liiguvad käest kätte. „Paljudel on tuttavad Venemaalt, kes suveperioodiks üürile tulevad,“ lisas Hannes Hallik
Kiviõli ja Kohtla-Järve torkavad samas silma väga väikse müügi ja müügihinnaga. Korteri ruutmeeter maksab seal maakleri sõnul vähem kui 100 eurot. „Jõhvis on hind viimaste aastate lõikes olnud 200 euro ümber, Narvas on hinnad kukkunud veidi alla 400 euro ruutmeetri kohta ning Sillamäe liigub enamjaolt samas tempos Jõhviga,“ loetles Hallik.
Seega iseloomustab Ida-Virumaa korteriturgu madal hinnatase. „Korteri saab ka mõnesaja euroga, aga selline objekt eeldab kapitaalset remonti ning ehitusmaterjalid on igal pool sama hinnaga,“ rääkis Hallik, kes soovitab siiski investeerimishuvilisel ostjal valida korralikult valmisehitatud ja remonditud korter, siis saab hakata kohe ka üüritulu teenima. „Korraliku korteri, kus ka eluks vajalik varustus sees, saab 10 000-12 000 euroga. Kuna üüriturg on üsna elav, siis elanike leidmisega pole probleeme.“
Kindlasti on eelis neil väikeinvestoritel, kes tunnevad turgu. Seepärast soovitab Hallik väljaspool Ida-Virumaad tegutsevatel ostuhuvilistel konsulteerida piirkonna maakleritega. Halliku sõnul on oluline teada, kuhu piirkonda korter osta, sama oluline on teada kogu maja tausta. „Heas asukohas paiknev üürikorter korralikus majas võib anda tootlust 20-30%“.
Pidev ehitustegevus hoiab üürituru aktiivsena
Hannes Hallik julgustab inimesi Ida-Virumaale investeerima. „Siin ehitatakse palju, seetõttu on üüripindasid pidevalt vaja ja hea korter leiab kindlasti elaniku. Jõhvi üüriturg on näiteks aktiivsem kui Rakveres, sest siin valmib kogu aeg midagi. Äsja avati Jõhvi kontserdimaja läheduses Pargi Keskus paljude kaubandusettevõtetega, järgmisel aastal lisandub sinna kino. Plaanid on ujulaks ja jäähalliks. Palju on ka väiksemate rajatiste ehitamist, korrastamist nagu viaduktid, tunnelid ja nii edasi,“ selgitas Hallik üürituru aktiivsuse tagamaid. Väiksemate projektide töölised vajavad elamispinda vähemaks ajaks, nii on võimalikud ka mõnekuised kuni pooleaastased üürilepingud, kuid seda kõrgemaks saab maakleri kinnitusel ajada üürihinna.
„Ja kui ehitustegevuses peakski tulema rahulikumad ajad, siis on Ida-Virumaal asutusi, mille töötajaskond ja ka õpilased siiski üüripinda vajavad, olgu siis Tartu Ülikooli Narva Kolledž või Viru vangla,“ lisas Hallik.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.