Varjatud puuduste alla käivad ka lärmakad naabrid

Nii on müügikuulutuste juures olevad fotod kindlasti olulised ja atraktiivne pilt aitab kindlasti müügile kaasa, kuid samas ei tohi foto olla liigselt ilustav. Värvide pealekeeramise ja ruumide suurendamine kaameranurkade abil on maaklerite sõnul libe tee. „Kui klient saab piltidelt hea mulje, aga kohapeal on olukord hoopis teine, on pettumus suur,“ rõhutas Kristina Leer.

Teine koht, kus müüja peab avatult informatsiooni jagama, on varjatud puudused. „See on tõsine teema, kus vahel minnakse kohtuni välja,“ hoiatas Leer.

Kui müüja kasutab maakleri teenust, peab ta esmalt informeerima kõigist oma kinnisvara puudustest maaklerit, kes omakorda ei tohi seda teavet varjata ostuhuviliste klientide eest. „Ei ole nii, et omanik räägib kõik ausalt ära, aga maakler jätab selle enda teada, et objekt ruttu maha müüa. Sellisel juhul langeb vastutus vahendajale,“ kinnitas Leer.

Varjatud puudused on kinnisvara juures esinevad probleemid, mis kohe silma ei hakka, aga millest müüja on teadlik. Sinna alla käivad ka lärmakad naabrid.

„Sellisel juhul tuleb aga tõestada, et inimene ei saa naabrite tekitatud müra tõttu oma korterit kasutada sihtotstarbeliselt,“ ütles Egon Juhanson. Lihtsam on siis, kui naabrite tegevus läheb vastuollu seaduse või eeskirjadega, näiteks toimub lärmi tekitamine öisel ajal ja ületatakse lubatud mürataset.

„Kõige lärmakamad naabrid on ilmselt väiksed lapsed, eriti juhul, kui nad elavad pea kohal. Aga seda ei saa lugeda kinnisvara kasutamist segavaks puuduseks, et lapsed kell kuus või seitse õhtul pea kohal trambivad. Seal on alumisel naabril teatav talumise kohustus, sest inimesed elavad oma elu Teine asi kui trambitaks öösiti.“

Maaklerid kinnitavad, et küsimus „Kes on meie naabrid“, huvitab igaüht, kes kavatseb kortermajja kodu osta. „Seepärast soovitan naabrite osas aus olla. Lapsed kindlasti kinnisvara varjatud puuduseks ei kvalifitseeru, pigem on jutt ikka olukordadest, kus naaber öösiti valju muusikat kuulab või pidu peab ja sellest peab korteri müümisel ostjat teavitama,“ kinnitas Kristina Leer.

Varjatud puuduste alla kuulub veel näiteks hallitus. Kui müüja objekti näitamise eel valge värviga hallitusplekid ära peidab ja uuele omanikule sellest ei räägi, siis on tegu varjatud puudusega. Kui nüüd uus omanik ühel päeval hallitust märkab, sellest näiteks ühistu juhatusele kurda ja vastuseks saab, et selles konkreetses nurgas on aastaid olnud probleem hallitusega, siis saab endise omaniku vastu nõude esitada. „Müüja saab vastutusele võtta veel mitu aastat pärast tehingut,“ kinnitas Egon Juhanson. „Võtmete üleandmisega vastutus ei kao.“

„Kui aga hallituse tekitab uus omanik, kes kuivatab toas pesu ega õhuta ruumi piisavalt, pole enam tegu varjatud puudusega,“ täiendas Kristina Leer.

Müüjad kipuvad puudusi varjama hirmus, et see saab tehingule saatuslikuks. Kinnisvaraeksperdid soovitavad siiski maakleritele kõik puudused üles tunnistada. Võib juhtuda, et viga on hõlpsasti parandatav ja isegi kui puudus lõpuks müügihinda allapoole toob, ei jää tehing üldjuhul siiski katki.

Maakler saab omanikule abiks olla võimalike puuduste avastamisel. „Mõnikord tõesti ei tule müüja kõigi asjade peale. Näiteks peaks üle kontrollima kõik oma kinnisvara pistikud, kas need ikka töötavad. Mis siis, et omanik pole võib-olla ühte neist kunagi kasutanud ega teagi, et seal probleem. „Kui müüja puudusest ei tea, peab ta selle ära tõestama. Inimesel on kohustus oma kinnisvara tunda,“ kinnitas Egon Juhanson.

Kuula "Uus Maa kinnisvarasaadet!"