Kas ühistöötamise keskused on tulnud, et jääda?

Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov rääkis saates Kinnisvaratund, et paarkümmend aastat tekkisid hotellidesse business lounge`id, kus ongi tänapäevase ühistöötamise alged. Järgnesid büroohotellid, kus ettevõtetel oma privaatsed kabinetid, kuid näiteks ühine köögiala. Viimase kümnekonna aasta trendina arenes sealt omakorda edasi coworking space ehk ühistöötamise keskus. „Ma arvan, et ka see mudel areneb, sest töötegemise harjumused alles otsivad ennast,“ ütles Jostov.

„Tõsisemalt puutusin selle teemaga esimest korda kokku umbes 3 aastat tagasi, kui avasime koostöötamise keskuse Helsingis. päris palju materjali lugesin eelmisel aastal sel teemal magistritööd kirjutades, siis lugesin läbi tuhandeid lehekülgi ajalugu ja analüüse,“ rääkis Gert Jostov, kes uuris muu hulgas ka seda, kuidas inimeste töötamise harjumused ajas muutunud on.

„Ajas muutub see, kuidas inimesed tahavad tööd teha ja on muutunud ka töötegemise vormid. Vahepeal oli kodukontor väga populaarne ja seda innustati kasutama, sest seda peeti efektiivseks. Hiljem selgus siiski, et kõigile nii töötada ei sobi. Inimene on sotsiaalne olend. Pealegi on kodus igaühel mõned vaenlased, nagu televiisor, külmkapp ja voodi.“ Jostovi sõnul kogesid kodustöötajad isoleeritust, analüüsidest selgus mõnevõrra üllatav fakt, et üle töötama kippusid just kodukontori töötajad, sest kartuses, et nad kolleegide arvates liiga vähe töötavad, pingutati üle.

„Kodukontori trend on kadumas, enam seda pigem ei soovitada. Aga kadunud pole inimeste tahe olla otsustes ja oma ajas vaba, see on isegi kasvanud,“ kinnitas Jostov.

Coworkingu liikumine sai alguse Ameerika Ühendriikidest ja muutus eriti aktuaalseks suurlinnades, kus büroopind kättesaamatu ja kallis. „Väikeettevõtjal pole võimalik ega ka vajadus teha pikka ja siduvat rendilepingut. Samal ajal tegelikult puudub tal ka ligipääs kinnisvarale, sest üürihind on üle jõu käiv. Coworking on nagu vahelüli pikaajalise ländlordi tahte ja tegelike töötegemiste vajaduste vahel. See on põhjus, miks keskused tulid ja neid kasutama hakati,“ rääkis Gert Jostov

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Aira Veelmaa kinnitas, et Eestile sobivad ühistöötamise keskused ideaalselt ja need muutuvad aina populaarsemaks. „llmselt sellepärast, et Eestis on palju startup´pe, y generatsioon on paindliku töökeskkonna ja tingimuste harrastaja. Meil on praegu palju selliseid ettevõtteid, kes mitte ainult ei luba kaugtööd kodus töötamise mõttes, vaid seda on võimalik teha ka teisest riigist. Digitaalne nomaadlus on muutumas elustiiliks, eriti noortel,“ selgitas Veelmaa. Tema sõnul keskusi kasutatakse ja neid tuleb ka juurde. Hiljuti avas uksed Technopolise Maakri ühistöötamise keskus.

Sellegipoolest pole tegemist veel kõigile teada-tuntud töötamisvormiga. “Väidetavalt on igas linnas kuni 5% inimesi, kes ei tea, mis on Coca-Cola, ka coworking keskused pole erand,“ ütles Gert Jostov „Meile tundub, et kõik teavad, aga suur hulk inimesi ei tea.“

Ta tõi näiteks oma magistritöö, kus küsitles 800 Harjumaa ettevõtet. „Küsisime töötegemisharjumuste kohta ja uurisime kõige lõpuks ka seda, kas nad ühistöötamiskeskusi kasutaksid. Umbes pooled ütlesid, et need omadused, mis iseloomustavad coworking keskusi, on need, mida nemad töötegemise juures hindavad. Aga keegi neist vastanutest ei plaani seda vormi kasutama hakata.“

Aira Veelmaa sõnul kardetakse kalli hinna kõrval ka seda, et külg külje kõrval töötavad inimesed leiavad sellisest kohast ruttu uue tööandja. „Siis tekivad kontaktid ja ettevõtte identiteet ja lojaalsus kipub lahustuma. Samas uuringute põhjal see nii pole, vastupidi, keskus annab rahvusvahelise seltskonna, uued koostööpartnerid ja äriideed.“

„Kalliduse osas on olukord vastupidine. Keskused on loodud selleks, et saada büroopind kesklinna ikka odavamalt kui muidu saaks. See toimib jagamismajanduse alusel, jagatakse kallist ressurssi ja see viib keskmise hinna alla,“ lisas Gert Jostov.

Matemaatika toimib nii, et keskustes müüakse laudu rohkem kui neid tegelikult on. „Enamus kliente ei kasuta oma kohta kella 8-17, vaid vajadusepõhiselt. Nii saab üle müües keskmise hinna alla lüüa.“

Coworking keskused on sageli ketistunud, müüakse mitte konkreetset lauda, vaid ligipääsu ja siis kui inimene reisib, siis kontor nii-öelda reisib temaga kaasa, sest ta saab kasutada sama operaatori teises riigis asuvat ühistöötamise keskust.

Gert Jostovi hinnangul on coworkingul Eestis veel kõvasti arenguruumi. „Kui kogu turu büroomaht on umbes 800 000, siis paarikümmend protsenti võiks see maht olla,“ arvas ta. Ta ei usu, et tegemist on ajutise moehaigusega. „Lähima 20 aasta trend on, et inimesed reisivad rohkem ja elavad elu jooksul mitmes riigis. Kasvab nende inimeste arv, kel mitmed riigis projektid. Arendajad peavad kliendi ja töötegemise nõudmistega kaasas käima, muidu saavad neist endised arendajad,“ ütles Jostov.

Aira Veelmaa nõustus, et stabiilsus pole enam nii kõrges hinnas kui vanasti, kus töökoha vahetamisse iga 5 aasta tagant suhtuti kahtlustavalt. „Töökeskkond muutub järjest dünaamilisemaks. Kindlasti vajab hulk ettevõtteid jätkuvalt oma kindlat büroohoonet ja oma kabinette, aga selle kõrval kasvab ja areneb koostöötamise trend.“