Tõnu Mertsina: jaemüügi languse taga on paljuski ka nõrk kinnisvaraturg
Juunis vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5%. Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Foto: Liis Treimann
Nii on jaemüük kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5%. Kui 2021. aasta teisest poolest kuni 2023. aasta esimese pooleni tõusis jaekaubanduse müügimaht tublisti üle pikaajalise trendi, siis alates eelmise aasta keskpaigast on see sellest trendist üha allapoole liikunud.
SEB andmetel on mullusega võrreldes kasvanud nende inimeste arv, kes pöörduvad panka, et oma laen teisest pangast refinantseerida. Kõrgemate laenukulude tõttu soovivad kliendid üle vaadata ka oma laenulepingu intressimäära või pikendada laenutähtaega. Sel aastal prognoosib SEB euribori jäämist veidi üle 3%.
Kinnisvaraturu tulemustest vaatab vastu masendavalt madal kindlustunne. Maksukoormuse kasv ennustab sektorile stagnatsiooni ja maksude optimeerimisest tingitud anomaaliaid, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Kolmandik eestlastest ei tule oma kulude ja tuludega igapäevaselt toime, märkis SEB Panga turundusjuht Silver Vohu. Kodulaenuturg on aga tema hinnangul taastunud.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.