• 02.05.12, 10:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivi maksu tuleb tõsta

Eesti Vabariigi põhiseaduse esimese peatüki § 5 ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti olulisim maavara on teadagi põlevkivi. Viimastel aastatel on meie pruuni kulda kaevandatud maksimumilähedaselt - 20 miljonit tonni aastas. Mida põlevkivi kaevandamise eest on saanud Eesti rahvas, küsib riigikogu Demokraatide ühenduse liige Lembit Kaljuvee.
Täna kaevandavad ja ka tarbivad põlevkivi 4 ettevõtet Eestis – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus ja Kunda Nordic Tsement. Need ettevõtted maksavad ressursimaksu kokku 20-30 miljonit eurot aastas. Samas on needsamad ettevõtted teeninud meie rahvuslikku rikkust teenides üle 200 miljoni euro kasumit aastas. Muidugi, põlevkivi annab tööd tuhandetele inimestele ja võimaldab tarbida kodumaist elektrit. Aga ikkagi, kas neid arve vaadates tundub ikka õiglane, et omanik saab maavara kaevandamiselt üksnes tühise osa kogu väärtusest!?
Tegelikult on põlevkivi hind tänases majandusmaailmas vägagi konkurentsivõimeline. Kümmekond aastat tagasi oli kivisöe ja põlevkivi hinna vahe 3 kordne, seda muidugi kivisöe kasuks. Söe kütteväärtus on ka ligi 3 korda suurem. Täna maksab tonn kivisütt 8-10 korda rohkem kui tonn põlevkivi. Nii, et ruumi, panustamaks rahva heaolusse, tundub olevat küll.
Põlevkivist tuleks õpetajate palgatõus
Minu lauasahtlis on juba eelmisest sügisest valmis eelnõu, kus panen ette tõsta ressursimaksu põlevkivilt 2 eurot tonni pealt, mis teeks kokku 40 miljonit eurot. Õpetajate palgatõusuks läheb vaja 38 miljonit eurot. See raha lahendaks ühe suurima sotsiaalse ebaõigluse Eesti riigis. Olen kindel, et põlevkivi hinda tuleb tõsta, sest kuhu siis ühel riigil veel oleks mõttekas investeerida kui mitte haridusse.
Olen varem nii Keskerakonnas kui ka mujal sellest eelnõust juttu teinud ja olen kohanud mitmesuguseid hirme sellega seoses. Mõni erakond kardab, et sel tulevad maksutõstmise süüdistused, ja et selline käitumine ei vasta liberaalse turumajanduse põhimõtetele. Kardetakse, et põlevkivi ressursitasu tõstes, tõuseb kohe ka elektri hind. Arvan, et sel põhjusel küll pole hirmu vaja tunda, sest elektrit hakatakse ju ostma turult ja kui tekib konkurents. Ma pole siiani seda seaduseelnõud käiku andnud, sest keskerakonda kuuludes olime opositsioonis ja koalitsioon oleks sellest seaduseelnõust niikuinii teerulliga üle käinud. Nüüd arvan, et minu ja seaduseelnõu jaoks on olukord muutunud.
Rahvusliku rikkuse abil targaks
Tuletame veelkord meelde, et põlevkivi annab täna tootjatele kasumit üle 200 miljoni euro. Need ettevõtted on väga rentaablid. Seepärast arvan, et riigil pole mingit põhjust oma peamist maavara praktiliselt muidu ära kinkida. Valitsuse eesmärgiks peaks ikka olema, et põlevkivi tarbimisest tõuseks tulu Eesti rahvale. Tuletame taaskord meelde Norra riiki, mis oma rikkuse on saavutanud naftatulude oskusliku paigutamise tõttu rahva hüvanguks. Kui mitmete ettevõtete ambitsioonikad plaanid õnnestuvad on ju ka Eesti peagi mootorikütuseid tootev riik. Seepärast tulebki valitsusel põlevkivi abil toetada oma rahvast, investeerida haridusse, rahva tarkusesse.
Paljud on arvamusel, et peaks maksustama põlevkiviõli. Mina seda teed ei läheks. Sest põlevkiviõli saaduste maksustamine on keeruline ja kallis. Loogiline on maksustada kõrgemalt riigile kuuluvat maavara, ressurssi, mis on rahva oma. Põlevkivi väärtustamise ja sellest saadava kasumi peaks jätma ettevõtetele.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
2
Uudised
  • 12.03.25, 10:46
Investor, saadaval on 10 miljoni eest võlakirju intressiga 8%
3
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
4
Uudised
  • 12.03.25, 11:07
Jätkusuutlik kinnisvara on tulevikukindel investeering
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
5
Uudised
  • 11.03.25, 15:09
Tallinna uute elupindade turul laiub 3 aasta laojääk
6
Suur lugu
  • 12.03.25, 13:56
Astu kastist välja: Ida-Virumaa on julgele ja arukale arendajale ning paindlikule riigile
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud

Hetkel kuum

Uus Maa partner ja juhatuse liige Mika Sucksdorff kutsub üles tõsisele mõttetööle.
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson.
Saated
  • 06.03.25, 13:00
Mereäärset arendust ei saa edaspidi maha müüa mitu korda
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing on realist ja vaatab pika kogemuse pealt eesootavale.
Uudised
  • 28.02.25, 11:48
Kisub karmiks: 1. juulist on eluaseme ost priskelt tuhandeid kallim
Näitlik kalkulatsioon näitab, mis Sind, ostja ja Sind, müüja, ees ootab.
Käes on otsustamishetk.
Uudised
  • 05.03.25, 06:45
Kellele tegus, kellele karm: hinnatõusulaks kiirgab üle eluasemeturu
1. juuli käibemaksutõus neelab ostjalt ja müüjalt tuhandeid eurosid. Kristjan-Thor Vähi näitab, mis see maksma läheb.
Arenduse brutopind on 7600 ruutmeetrit ja see peaks valmima 2026. aasta lõpuks (Visuaal: Arco Vara).
Uudised
  • 07.03.25, 09:12
Arco Vara käivitab 15-miljonilise arenduse
Arco Vara juht Kristina Mustonen: Otsisime projekti, kus saab ehitustegevusega koheselt alustada
Selgus veebruari uusarenduste müüjate pingerida pealinnas
Uudised
  • 05.03.25, 10:25
Selgus veebruari uusarenduste müüjate pingerida pealinnas
Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverents 2025 toob kokku valdkonna tipud
Uudised
  • 07.03.25, 11:33
Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverents 2025 toob kokku valdkonna tipud
Tartu kesklinna piiril asuv 5-korruseline büroohoone on tõeline pilgupüüdja ning läbimõeldud igas detailis. Ärihoone disaini põhieesmärk on ühendada funktsionaalsus, mugavus ning kaasaegsus, läbi kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadi. Hoone ette on planeeritud silmapaistev ja funktsionaalne esiväljak, kus on võimalik kolleegidega aega veeta või vabas õhus koosolekuid pidada.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele