Taavi Veskimägi: parima hinna tagab konkurents

Igal juhul meie Eleringis oleme jätkuvalt turu usku ja proovime tagada Eesti energiavarustuskindluse läbi hästi toimivate energiaturgude. Energiaturgude avamise suunas on riigil käsil täna kaks suuremat sammu. Esiteks, toimiva gaasituru loomine Eestis. Sellest peaks ja oleks palju kirjutada, kuid vahelduseks kirjutaks veidi elektriasjadest. Ja teiseks, elektrituru avamine täielikult konkurentsile 1. jaanuarist 2013 ja selle ühendamine üheks Põhja-Balti elektrituruks.

Hetkel käib aktiivne arutelu Elektrituruseaduse muutmise osas, mis sätestab täpsed reeglid turu avamiseks. Mida tahan rõhutada – loodavad reeglid peaksid maksimaalselt toetama uute elektrimüüjate turule tulemist ja turu kontsentreerituse vähendamist. Turule sisenemise barjäär uutele osalejatele tuleb panna teadlikult väga madalale. Minupoolest peaks isegi riik võtma initsiatiivi, viima omavahel kokku ja looma toetusskeemi, mis stimuleeriks näiteks väikse elektrimüüja ja suurt jaevõrku omava panga või postiasutuse vahelist koostööd, mille läbi tekiks ka väiksel kodutarbijal suutarbijate kõrval alternatiivseid elektrimüüjaid. Ilmselt kodukliendi teenindamiseks vajaliku jaevõrgu loomine, ülalpidamine ja sealt lähtuvad kulud on peamine takistus elektrimüügi äri potentsiaalse tootluse juures ettevõtetel sellesse kliendisegmenti sisenemisel. Või näiteks riik või kohalik omavalitsus võtab ise avaliku teenuse punktides erinevate elektrimüüjate pakette müüa? Kõlab radikaalselt, aga siin ongi vaja teha midagi tavapärasest enam, et panna elektrimüüjad kodutarbijast huvituma.

Lisaks ei tohi üldteenus, mida hakkavad tarbima kõik need, kes ei ole valinud elektrimüüjat, olla nii soodne, et see peletab uute elektrimüüjate turule tulemise ära. Turu avamisel ei ole kõige suurem risk mitte hinna küsimus, vaid olukord, kus avatud turul pole peale Eesti Energia enamuse klientide jaoks ühtegi teist elektripakkujat. Ärge mõistke mind valesti, ma ei ole Eesti Energia vastu, ega Eesti Energia poolt, lähtuvalt oma ametikohast, kuid vabaturu loomine ühe dominantse turuosalisega on risk nii ühiskonnale kui sellele turuosalisele endale. Väikeriigi puhul ei ole avatud konkurents/toimiv turg mingi olemuslik objektiivne nähtus, vaid otse vastupidi. Isegi suurtes riikides nagu näiteks Saksamaa soovib valitsus astuda ebapiisava konkurentsi tõttu elektri- ja gaasiturul samme tugevdamaks järelvalvet monopolide hinnakujunduse üle turul. Või nagu ütleb Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise lõpparuanne: “Energiabörsidel kauplemise analüüs näitab, et mitmel börsil on energiatootjatel võimalus hindade tõstmise kaudu kasutada turujõudu. See valmistab muret ka paljudele klientidele. Ennakturgude kaubanduspositsioonide analüüs, mis ei näita suuremahulist koondumist, tõestab, et elektriturud sõltuvad vähestest pika positsiooniga tarnijatest (st kes toodavad rohkem, kui nad edasi müüvad). Tootevaliku analüüs näitab ka, et peamistel tootjatel on võime vähendada tootmisvõimsust, et tõsta hindu.“

Elektri hind on Eestis tegelikult kallis juba täna. Odav elekter Eestis  on illusioon. Lihtsalt makstes ca 30 eur/MWh eest ei taju enamus meist, kui suured on kaudsed kulud, mida me kõik kanname. Ja üldiselt ei ole sotsiaalne elekter asi, mida soovida. Kui on vaja inimesi toetada, et nad tuleks rahuldavalt toime, tuleb seda teha toimetulekutoetuse kaudu, mitte sotsiaalset elektrit neile pakkudes. Eestis toodetud elektri suhtelisest kallidusest saab hea pildi, kui vaadata viimasel 4-5 nädalal NPS Eesti hinnapiirkonna hindasid, mis on olnud kõigist NPS hinnapiirkondadest kõrgimad. Järelikult on meie turule müüvate elektrijaamade marginaalkulud kõrgemad enamus tundidel kui seda on Põhjamaade tootjatel. Seega uued ühendused ja turg, on need, mis võiks pakkuda Eesti tarbijale odavamat elektrit tulevikus.

Adekvaatseks elektrihinnaks on vajalik elektrituru muutumine tootjate turust tarbijate turuks. Elektrit peab olema võimalik toota võimalikult paljudest erinevatest energiaallikatest võimalikult paljude erinevate tootjate poolt võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult ilma turu kontsentreerumiseta.

Seega võib öelda, et me loodame läbi avatud toimiva konkurentsiga turu saavutada tootjate ja allikate mitmekesisust, mis peaks tagama investeeringud just selliste tootmisvõimsuste installeerimisse, mis on seatud keskkonna ja julgeoleku nõudeid arvestavalt kõige kulu-ja tehnoloogiaefektiivsemad. Ehk me oleme võtnud eelduse: turg peaks mõistlikus ajaraamis paigutama ressursid eesmärke arvestavalt efektiivselt ringi. Miski ei määra paremini õiget hinda kui efektiivne turg. Loomulikult subsiidiumid segavad. Jätkuv võitlus nii Eestis aga kogu Euroopas elektritootmise subsiidiumide vähendamise eest peab olema meie tegevuse keskmes turu arendamisel.

Loe ka http://www.taaviveskimagi.ee/

Autor: Haldusuudised.ee