40 triljoni dollari suuruseks paisunud Ameerika Ühendriikide riigivõlg kerkib kui pärmi peal. See on peavalu ameeriklaste föderaalvalitsusele, aga üha enam ka võlausaldajatele.
USA maksab ainuüksi riigivõla intressimakseteks üle triljoni dollari aastas. Seda on rohkem, kui maailma suurima armeega riik kulutab kaitse-eelarvele. Sellest hoolimata pole oodata, et riigivõlg lähemal ajal vähenema hakkaks.
Võla vähendamine on valus ja ebapopulaarne, mistõttu on Koppeli sõnul tõenäolisem, et mure lahendatakse raha odavnemise kaudu. „Alternatiiv on ju see, et kõik, kes peaksid maksejõuetuks muutuma, selleks ka muutuksid … aga seda pole keegi võimeline ette kujutama, et see oleks Lääne tsivilisatsioonile ka üleelatav.“
Omaette mure on see ka Hiinale. „Hiina on klassikalise pangaprobleemi ees,“ selgitab Koppel, kelle sõnul tähendaks Hiinale igasugune USA-riski vähendamine ehk võlakirjade suurem müük prisket kaotust enam kui 600 miljardi dollari väärtuses võlakirjadele, mida Peking veel hoiab.
„Hiina olemasoleva positsiooni väärtus langeks sõna otseses mõttes dramaatiliselt.“
Saates selgitab Koppel, kuidas riigivõla dünaamika Ühendriikides on muutumas ja mis rolli mängivad selles börsil raketina kihutavad tehnoloogiahiiud. Samuti tuleb saates juttu Ameerika võla mõjust Euroopale.
Saatejuht on Indrek Lepik.
Foto autor: Liis Treimann
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
5
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele