Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarahalduse küsimus number üks: teenuse sisu ja ulatus
Ärikinnisvara haldamisel on võtmeküsimuseks number üks teenuse sisu ja ulatus, rõhutab spetsialist Ülar Niinemägi.
„Eesti turg on ärikinnisvara haldamise osas veel välja arenemata. See tähendab, et turuosalistel on haldusteenusest erinevad arusaamad ja esineb ka valesid ootusi ning väärarusaamu haldusteenuse sisu kohta, millest tuleks üle saada,“ rääkis Niinemägi.
Tema sõnul juhivad turu kasvu ja teenuse arengut laiemalt asjatundlikkus ja spetsialiseerumine . Vaja on, et kasvaks professionaalsete investorite hulk, kes pühenduvad ärikinnisvara investeeringutele ja teavad, mida kinnisvara halduse turult sisse osta. „Selliste investorite jaoks on iseenesestmõistetav ja tavapärane, et kinnisvarahaldurile usaldatakse üürilepingute sõlmimine, rahavood, finantsjuhtimine, kinnisvara arendustegevus, ehitusjuhtimine ja nii edasi,“ selgitas Niinemägi.
Rahvusvaheliselt mõistatavalt kaasaegsest ärikinnisvara haldamise teenusest rääkides on globaalsel turul märksõnadeks rahavood, täituvus, vara väärtuse kasvatamine, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. „Eestis on need liiga väheste haldurite igapäevases keelepruugis, aga liiga palju investorite muremõtetes, kes peavad praegu nende asjadega tegelema,“ ütles Niinemägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on üürniku ehk kinnisvara kasutaja positsioonilt vaadates kinnisvara omanik ja haldaja võrdkujud. Seepärast on haldaja vastustus suurem kui esmapilgul võiks arvata.
„Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti välja üürimise edukusele. Kinnisvara haldaja vastutus ja volitused on piiratud, aga tagajärjed see-eest väga olulised. Teisest küljest saab kinnisvara omanik oma puudujääke ja kogenematust maskeerida hea halduseteenuse abil. Ka see on oluline aspekt.“
Artikkel on valminud Kinnisvarauudiste konverentsil Ärikinnisvara Haldus peetud ettekande põhjal.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.