Viiendikust eluasemeturust võiksime riigina saada maksutulu, ent, võrreldes kolme kuu taguse ajaga, vedeleb raha endiselt maas. Miks on see üleskorjamata? Jõujoontest ja huvidest annab omal moel aimu valdkonna asjatundjate lahkmeel.
See on vaid üks fragment korrastamist ootavast tööpõllust. Foto: Arno Mikkor
Kui mujal Euroopas on üüriturg pea pool eluasemeturust, siis Eestis on see jäänud 20% peale ja ilmselt jääb selliseks ka lähiaastail. Ent see viiendik paistab olevat üks põnev koht, kust erinevad asjaosalised saavad endale sobival moel parima kätte. Samas ühe võit kipub olema teise kaotus.
Kuristik suurinvestorite ja arendajate hinnanägemuste vahel haigutab endiselt - selle ületamist ei maksa loota niipea. Liiati võlaõigusseadus ei paku üürileandjale kaitset, nendib LHV Kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.
Üürnik tekitas üürikorteris pea 3500-eurose kahju ja jättis selle sõbra kanda. Öeldakse, et sõpra tunned hädas. Teinekord võib sõbra aitamine endaga kaasa tuua aga tuhandetesse eurodesse küündiva varakahju, võlgnevused ja kohtukutse, kirjutab Rendini õigusjuht Lia Siht.
Iga kriis on võimalus ebaefektiivsusest vabanemiseks ehk oma vara, lepingute ja kohustuste üle vaatamiseks. Parimaid oste tehakse tihti just turu madalseisus, kirjutab Restate’i kinnisvaraanalüütik Julia Linde.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.