Pank: uurime kasutusloa puudumise tagamaid

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles kinnisvarauudised.ee-le, et aegajalt tuleb ette, et neilt tahetakse eluasemelaenu kasutusloata korterile või majale. Finantseerimisel pöörab pank loa puudumisele suurt tähelepanu ja nõuab selgitusi.

„Finantseerime siis, kui oleme aru saanud kasutusloa puudumise põhjustest. Meie jaoks on oluline teada, kas ja kes kasutusloa saamisega tegeleb,“ ütles Pärgma. „Pank omakorda teab arvestada, kas laenuvõtjal on piisavalt finantsvõimekust, et lahendustega tegeleda.“

Pärgma märkis, et kasutusloaga seotud info on eelkõige oluline ostjale ehk tulevasele kinnisvaraomanikule, kes peaks saama arvestada võimalike täiendavate kulutustega ja sellega, et vara võõrandamine tulevikus võib olla keerukam. „Igal juhul on korrektse dokumentatsiooniga kinnisvara ostmine ja müümine lihtsam.“

Panga ja seega ka ostja jaoks on kasutusloa kõrval oluline ka kinnisvara registrijärgne kasutusotstarve ja kas vara sellele vastab. „Ostjatel soovitame tutvuda hoone kohta käiva projektdokumentatsiooniga, vajadusel saab nõu küsida ka korteriühistust või kohalikust omavalitsusest,“ täpsustas Pärgma.

Kui Swedbank seab kasutusloa saamiseks tähtaja, aga laenuvõtja ei suuda luba määratud aja jooksul hankida, nõuab pank aru. Uusarenduste kasutusloa viibimise puhul nõuab Swedbank selgitusi kinnisvaraarendajalt.

„Tähtaja kokkuleppimisel arvestatakse mõistlikkuse printsiibi ning konkreetse varaga. Reeglit ei ole, kuid 6-12 kuud on mõistlik, kui omanik asjaga tegeleb. Leppetrahvi kasutusloa puudumisel me rakendanud ei ole,“ tõdes Pärgma.

Swedbanki eluasemelaenu tingimused sõltuvad kogu laenuprojektist, mitte üksnes tagatisest ja kasutusloa olemasolust. Laenu on seejuures antud Tallinnas asuva Kreutzwaldi tn 3 korterite ostuks, kuigi 2013. aastal valminud majal on kasutusluba olemas vaid osaliselt.