Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre kogunenud elamumajanduse organisatsioonid deklareerisid vajadust vana elamufondi renoveerimistoetuste najal säilitada ning energiatõhusamaks muuta.
- Täielikult renoveeritud kortermaja Rakveres. Foto: Kristel Trell, EKÜL ajakirja Elamu toimetaja
Nn Rakvere deklaratsioonis rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust, edastas Eesti korteriühistute liit (EKÜL).
"Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks märkimisväärne energiasääst, suurendades samal ajal taastuvenergia osakaalu, mis omakorda vähendab oluliselt ELi energiaimporti ja suurendab energiasõltumatust. Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks on hoonete terviklik renoveerimine senisest suuremas osakaalus ning samaaegne energiatõhusate hoonete ehitus," seisab deklaratsioonis, mis sisaldab ka ettepanekuid jätkusuutliku toetuskeemi tagamiseks, innovatsiooni tõhustamiseks ning tarbijate poolseks taastuvenergia tootmiseks.
Eestil on ette näidata hoonete tervikrenoveerimisest saavutatud energiatõhususe kogemus, mistõttu oleme teistele Euroopa riikidele eeskujuks, kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla. "On väga oluline, et senine riiklik toetus hoonete renoveerimisele jätkuks vähemalt samas või veel suuremas mahus," lisas ta.
Eestis on rekonstrueerimistoetusega tehtud aastatel 2010-2014 korda 661 kortermaja. Aastatel 2015-2020 peaks Euroopa Ühtekuuluvusfondist tuleva 102 miljoni euro toel lisanduma veel 550 renoveeritud kortermaja.
Eesti Korteriühistute Liidu ja Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe korraldatud IX Balti elamumajanduse konverentsil osalesid elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast. Konverentsi korraldamist toetas Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.