Valitsus võib majanduse üle kuumutada

Tänavu esimeses kvartalis kasvas majandus mulluse sama ajaga võrreldes 4,4%, teatas statistikaamet täna. Esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli jooksevhindades 5,2 miljardit eurot.

Tegevusaladest panustas enim töötlev tööstus. Majanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubandus ning ehitus. Statistikaamet märkis seejuures, et SKP kasvas paljuski sisenõudluse toel. Näiteks kasvasid hüppeliselt investeeringud transpordivahenditesse, masinatesse ning seadmetesse. Samuti paigutati oluliselt rohkem raha hoonetesse ja rajatistesse, betooni investeerimises oli esirinnas riik. Ehkki suurenesid ka lõpptarbimiskulutused, siis kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus.

Minister: peaks kiiremini kasvama

„Kiirem majanduskasv kasvatab Eesti inimeste ja Eesti riigi majanduslikke võimalusi ja kindlustunnet tuleviku ees. Seetõttu on meil lähiajal plaanis mitmeid majanduskasvu toetavaid samme,“ avaldas rahandusminister Sven Sester.

Rahandusminister loetles tulevast aastast rakenduvaid samme maksukoormuse alandamiseks: 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele kasumijaotistele, töötajate transpordi ja majutuse maksuvabastus, osalusoptsioonide maksukoormuse vähendamine, 20%-lise maksumääraga ettevõtluskonto väikeettevõtjatele.

Analüütikud: majandus läks juba üle võlli

Ettevõtted rakendavad tootmisvõimsust tavalisest enam ja uusi töötajaid, kelle abil tegevust laiendada, on raske leida, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja majanduskasvu näitajaid. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu, samas on Eesti Panga hinnangul suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda.

„Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus,“ täpsustas Oja. „Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude majanduskonjunktuuri statistika osutab selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.“

Oja lisas, et sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik. „Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga,“ ütles ta.

„Eelarvesse puudujäägi planeerimine sellises olukorras on absoluutselt vastutustundetu tegevus. Jääb üksnes loota, et valitsus suudab kiiresti mõistuse pähe võtta ning lõpetab destruktiivse ja Eesti tuleviku seisukohalt ohtliku eelarvepoliitika ajamise,“ kommenteeris tuntud majandusanalüütik ja endine rahandusminister Maris Lauri.

Üllatav eratarbimise pidurdumine

Lauri tõi välja, et kui Euroopa Komisjon hoiatas Eesti struktuurse puudujäägi jõudmise eest 1%-ni SKP-st, siis värskeid majanduskasvu numbreid arvesse võttes võib see puudujääk osutuda tuntavalt suuremaks.

Swedbank avaldas oma majanduskommentaaris arvamust, et vaatamata Eesti elanike kindlustunde paranemisele oli eratarbimise pidurdumine üllatavalt järsk. Ka ekspordinumbrite puhul ei saa tegelikult hõisata, sest esimeses kvartalis kasvatas neid ühekordne suurtehing.

Swebank juhtis samas tähelepanu sellele, et nõudlus tööjõu järele on kasvanud, töötajaid ei ole aga kuskilt võtta. Töötuse määr on langenud 5,6 protsendini, millest madalamad näitajad olid vaid paaril buumiaastal, mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud madalaimaks ning samal ajal on tööhõive määr tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimaks. Samuti on suurenenud vabade töökohtade arv.