Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtetel tekib tuleohutuse ülevaatuse tellimise kohustus
Rohkete puuduste tõttu tuleohutusnõuete täitmisel on päästeametil juba pikka aega tööd rohkem, kui teha jõuab. Seetõttu tahetakse lähiaastatel muuta suuremate hoonete tuleohutuse ülevaatused kohustuslikuks ning kaasata järelevalvesse erasektor.
Ametil ei ole plaanis anda järelevalve funktsiooni täies mahus erasektorile üle, vaid pigem tahetakse erasektorit kaasata, vahendas ajakirjanik Merit Pärnpuu päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhi Marko Rüü sõnu eilselt tuleohutuskonverentsilt.
Mis veel muutub?
Viimase kümne aasta jooksul muutmatuna kasutuses olnud ehituslikud tuleohutusnõuded said üle vaadatud ja täpsustatud märtsi lõpupäevil allkirjastatud siseministeeriumi määrusega nr 17.
Tänavu muudetakse ka tuleohutuse standardeid, mis on vaja viia uue määrusega kooskõlla. Rüü sõnul on segadust tekitanud küsimus, et kui erinevalt seadustest ja määrustest ei ole standardid kohustuslikud, kuidas saavad need tuleohutust reguleerida.
Uude siseministri määrusse on lisatud standarditest palju detaile. Selgelt on välja toodud, et ehituslikku tuleohutust saab tõendada lähtudes kas määrusest või muust asjakohasest õigusaktist, normdokumendist ning tootjajuhisest. Standard on kõige tehnilisem, detaisem ja lihtsamini kättesaadav võimalus ohutuse tõendamiseks. Seetõttu on alati mõistlik lähtuda standarditest, ütles Rüü, kui on vaja midagi väga detailselt lahendada.
Valmis on saanud tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, mis hakkab erinevate asutuste vahel ringi liikuma juunis. Rüü märkis, et peale seda saab laiem ring spetsialiste seaduse loomisel kaasa rääkida.
„Meie oleme oma ettepanekuid teinud, mida seal peaks muutma ja mis see peaks sisaldama,“ ütles Rüü, lisades, et seadus peaks valmis saama juba järgmisel aastal ning selle eeldatav jõustumisaeg on 2019. aastal.
Rüü kinnitusel ei vasta kuulujutud järelevalve funktsiooni üle andmisest erasektorile tõele. „No ei ole meil sellist plaani ja ma kardan, et see ei saakski olla Eestis võimalik, sest keegi võib küll tähelepanu juhtida, aga erasektor ei saa puudusi menetleda. Ta võib küll soovitada ja anda nõu, et tehke seda või teist, aga mingit sanktsiooni erasektor rakendada ei saa.“
Kui erasektor teeb tuleohutuse ülevaatusi ning lepib kinisvaraomanikuga kokku, mis tähtajaks peavad ettekirjutused olema täidetud, annab tuleohutusekspert edaspidi kontrollimas käimisest ning avastatud puudustest teada ka päästeametile. Ja kui tähtajaks ei ole probleem likvideeritud, sekkub päästeamet, selgitas Rüü asjade käiku. Kontrollikohustus ja asjade käik pannakse kirja neisse seadusemuudatustesse, mida praegu ette valmistatakse.
„Üks probleem, mida me tuleohutuse seaduse muudatustega soovime lahendada, on see, et meie hinnangul on ehitisi vaja kontrollida rohkem kui päästeamet riskipõhiselt suudab,“ märkis Rüü.
Päästeamet teeb aastas umbes 4000 tuleohutuse ülevaatust, samas kui ülevaatust vajavaid hooneid on Eestis 600 000 ringis. Samuti on päästeameti töötajad täheldanud, et igas hoones, kus ametnik käib, leitakse parandamist vajavaid puudusi.
Ei pea siiski kartma, et inimeste kodusid hakataks massiliselt kontrollimas käima. Päästeameti sihikul on pigem 70 000 kuni 100 000 suuremat, avaliku kasutusega või tööstusotstarbelist hoonet.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
5
6
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Viimased uudised
Soov investeerida varaklassidesse, mis on millegi füüsilisega tagatud, kasvab.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele