Kui asjad sujuvad, jätkub rohkem kui aasta tagasi suure leegiga põlenud hotell Bernhardi omaniku OÜ Magri ja Seesam Insurance ASi vaidlus varalise kahju hüvitamiseks kolmanda eelistungiga.
- Madis Mutso otell Bernhardi ees 2015. aasta juulis
Juba ainuüksi kolme eelistungi põhjal saab aga öelda, et läbi vaatamseks ja vaidlemiseks materjali jagub. Tavaliselt saab kohus tsiviilvaidlustes hakkama ühe eelistungiga. Esimene eelistung Magri kahjunõudes põlengukahju hüvitamisest keeldunud kindlustusseltsi vastu toimus juba eelmise aasta lõpus.
PANE TÄHELE!
Ettevõtja Madis Mutso räägib hotell Bernhardis toimunust ja oma kogemusest tuleõnnetusega Äripäeva tuleohutuskonverentsil (vt kava
SIIT).
Enne tänase istungi algust uuris hotelliomanikku esindav advokaat Tarmo Pilv Seesami advokaadilt Andrus Kattelilt, kas saaks äkki õigusrahus pooli kurnava vaidluseta kokkuleppele. “Detsembris rääkisime juba. Nüüd on olnud neli kuud pausi ja ikka sama jutt. Võiksime rääkida siis, kui hagi tagasi võtate,” sähvas Kattel vastu.
Põlengut iseloomustab lahknev info
Kohunik Kristiina Kruusel vaatas läbi ja lahendas peale esimest eelistungit esitatud taotlusi. Üheks neist oli hotell Bernhard omaniku Madis Mutso soov kutsuda tuntud tuleohutusekspert Toomas Randmaa kohtusse tunnistusi andma. Randmaa on üks kahest eksperdist, kes Magri tellimusel hotellis toimunu põhjusi otsis.
“Selles, kus hageja süüdistab Eesti vabariiki tulekahju kustutamata jätmises, ei oma eksperdi seisukoht tähendust,” tõrjus tunnistaja kutsumist Seesami advokaat. “Enamus tema arvamusest keskendub Päästeameti suutmatusele ja organiseerimatusele. See oleks asjakohane vaid siis, kui Päästeamet oleks siin kaaskostja.”
Magrist ja Seesamist kohtule antud info erineb selles, kuidas tuli hotellist välja pääses ja hoones levis. “Meil on olnud kogu aeg selline teadmine, et tuli levis mööda hoone välisseinu, mitte hoone sees,” rääkis Magri omanik Madis Mutso.
Kustutustööde läbiviimist on lahatud toimikusse lisatud kirjavahetuses, kus kindlustusselts on muude etteheidete seas väitnud, et ka inimvalve oleks pidanud olema tõhusam ja kui oleks hakatud tuld tõrjuma vahukustutiga, ei oleks kahjud olnud nii suured.
Kustutustööd jäid fotodele
Kohtunik selgitas ühtlasi toimikusse lisatud fotode üldarvu ja päritolu. Mutso sõnul on kohus saanud kokku 920 fotot ja vaidluse kontekstis kriitilise tähtsusega fotod pärinevad just tulekahju algusest.
Kostja on kokku lugenud, et neid on esitatud 877, kuid e-toimikus on vaid 749 fotot erinevatest algallikatest. Materjali juures ei ole näha, kes ja millal fotod tegi. Osa kahjutule algust ja levikut ilmestavaid fotosid on teinud juhuslikult lähipiirkonnas pildijahil viibinud loodusfotograaf, kes põlengut ja Päästeameti tegutsemist jäädvustas. “Päästeameti vilkuriga auto fotosid on iga nurga pealt,” mainis koktunik.
“Ei ole enam mõtet esitada samasugust pakki, sest ma ei jaksa seda tassida,” selgitas kohtunik ja laskis hagejal koostada fotomaterjali kohta nimekirja, mis vaidluse sisulise lahendamise käigus tõendite päritolu ja olukorra fikseerimise aega näitaks. Eksperdi analüüsis mainitud videosid on kokku 22 ja ka need tuleb lisada toimiku juurde.
Esimesena sündmuskohale jõudnud päästjad tegelesid sellega, et hoida tuli plahvatada võivast kütusemahutist eemal. Kohapeal ei saanud hüdrantidest vett ning lähedal asunud tiigi ääres oli pinnas nii pehme, et päästeauto ei pääsenud vett võtma. Nii tegi tuli hotellihoone kallal laastamistööd seni, kuni päästjatele teistest piirkondadest abivägi kohale jõudis.
Kriminaaluurimine pooleli
Kostja soovis saada infot ka uuendatud kriminaalmenetluse käigus leitud tõendite kohta, kuid neid saab prokuratuurilt välja nõuda vaid kohus. Samas on tavaks, et kriminaalmenetluse materjale avaldatakse alles peale uurimise lõppemist. Pilv avaldas lootust, et uurija jõuab jaanipäevaks oma töö lõpetada.
“Hageja väitis eelmisel korral, et üks meie tunnistajatest on kaasosaline,” kurjustas Seesami advokaat ja lisas, et ei saa nõustuda olukorraga, kus hageja kiidab, et on süüdlase välja kaevanud ja tõendid uurijale üle andnud, ning tahab kindlustuselt hüvitise kohest väljamaksmist.
Esialgu on vaidlust ka sellles, millise summa peaks kindlustusselts hotellipõlengus kahju kannatanud Magrile maksma. Kindlustus korvab ehitustööde maksumuse vaid tulekahjueelse olukorra taastamiseks, mitte majutusasutuse parendamiseks. Mutso sõnul küsis ta oma insenerteadmiste põhjal vajalikus mahus ehitustöödele kolm erinevat pakkumist, kuid tööde kirjeldus ei sisaldanud hoone parendamist.
Kohus seadis ehitustehnilise ekspertiisi tellimise hotell Bernhardile sõltuvusse eksperdikulude tasumisest, mis tuleb täies mahus ära maksta enne ekspertiisi tegemist. Seejuures ei tohi praegu aktiivse majandustegevuseta Magri venitada kohtuistungit sellega, et maksab ekspertiisi eest mitmes osas. Pilv ütles kohtus, et Magri saab ekspertiisi eest tasuda alles mai keskpaigas, kuid arvestas esialgu 40% madalama summaga, kui 10 000 eurot.
Lepiti kokku, et augustis toimub Magri ja Seesami vaidluses kolmas eelistung ning seal otsustatakse, millises järjekorras tunnistajaid üle kuulama ja poolte esitatud tõendeid läbi vaatama hakatakse.
Seotud lood
Kinnisvaraarendusettevõte Avalon ehitab Tartu mnt 44 aadressile LEED sertifikaadi nõuetele vastavat äripindadega korterelamut. Selle teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Avalon on üks esimesi arendajaid, kes korterhoonele kvaliteedisertifikaati taotleb.