Majanduskool: õppekava valmis poole aastaga

Kinnisvarauudised.ee küsimustele vastab Tallinna majanduskooli direktori asetäitja Jaanus Konsa.

Mida maaklerite kutseõppe kava väljatöötamine ja koolituse algus Tallinna majanduskooli jaoks tähendab?

Kinnisvaramaakleri õppekava loomine ja sellel õpetamine tähendab Tallinna majanduskooli (TMK) jaoks õppetegevust uues valdkonnas. Samas on paljud kõnealuse elukutse jaoks olulised teadmised ja oskused sellised, mida TMK on teistel erialadel aastaid õpetanud. Tõsi, mõnevõrra teise nurga alt. Näiteks õigus, turundus, suhtlemisõpetus, klienditeenindus jne. Seega on kooli jaoks tegemist põneva uue väljakutsega, millega hakkama saamiseks on kõik eeldused ning põhjalik eeltöö maaklerite erialaühendustega koostöös tehtud.

Kui kaua maaklerite õppekava väljatöötamine aega võttis?

Õppekava põhineb kutsestandardil, mille on koostanud tööandjad ja erialaühendused. Ühest küljest seetõttu ja teisalt ka tööandjate tiheda koostöö tulemusel valmis õppekava ligikaudu kuue kuuga. Viimase sisse mahtus ka suvine puhkuste aeg, mis siiski tööhoogu ei peatanud. Samuti õnnestus saada operatiivselt kõik vajalikud kooskõlastused ja õppekava registreerida.

Kui suuri koolitusmahte plaanite?

Sügisest algaval õppeaastal on kavandatud vastu võtta 35 uut õpilast. Õpe toimub mittestatsionaarses vormis ehk sessioonõppena, kaks-kolm päeva korraga ja iga kahe-kolme nädala tagant. Koolitatavate arv sõltub järgnevatel aastatel tööturuvajadustest ja ka riigi rahastusest. Igal koolis õpetataval erialal ootab kool võimalikult suurt lõpetajate hulka. Selleks tehakse sisseastumistel põhjalik kandidaatide kontroll, sh püütakse hinnata nende eeldusi eriala lõpetada, varustatakse õppeained tugevate juhendajatega, kes suudavad õpetatavad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ka õpilaseni viia ning tagatakse paindlik õppekorraldus.

Millised olid õppekava loomise juures erinevate osapoolte vaheliste läbirääkimiste suuremad tagasilöögid ja olulisemad kogu kinnisvarasektorit puudutavad kokkulepped?

Õppekava koostamine sujus üllatavalt edukalt ning tagasilööke selles faasis kool ei kogenud. Tuleb tunnistada, et kool on viimasel viiel aastal koostanud üle kümne uue õppekava ning maakleri õppekava loomine oli kindlasti üks õnnestunumaid tööprotsessi mõttes. Mõnetine ebakõla tekkis õppetöö rahastamisega, aga ka see sai kooli ja ministeeriumi koostöös siiski algavaks õppeaastaks lahendatud.

Millega kinnisvaraettevõtted riigi poolset maaklerite koolitamist motiveerisid, kui nad ei maksa maakleritele reeglina palka ega nende töölt riigile tööjõumakse?

Peamine motivatsioon riigile ja ühiskonnale, mida riik teatud ulatuses esindab, on asjaolu, et kutsestandardil põhineva õppekava läbinud ja kutseeksami sooritanud maakler omab teatavaid oskusi ja teadmisi, mis kliendi jaoks tõstavad teenuse kvaliteeti.

Kas õppekava väljatöötamisel oli arutusel ka see, kuidas suudavad kinnisvaraettevõtted uutele maakleritele elamiseks piisava sissetuleku tagada, kui sellega on vaba turu tingimustes praegugi juba probleeme?

Sissetuleku tagamine on peamiselt tööandja ja töötaja vahelise suhte küsimus. Kindlasti panustab kool sellesse, et anda õpilasele muuhulgas ka teadmisi ja oskusi ettevõtluseks, mis nende positsiooni tööturul parandaks. Otseselt kool kahjuks tööandjat töötasu küsimuses õppekava loomisel survestada ei saa.

Milline on Teie isiklik nägemus kinnisvaraturu korrastamisest?

Isiklik nägemus kinnisvaraturust põhineb kahjuks üksikjuhtumitel, mille pinnalt üldistuste tegemine on mõnevõrra ohtlik. Aga siiski, tõenäoliselt on turul maaklereid, kes on oma valdkonna vaieldamatud tipud ning kes suudavad pakkuda kliendile igakülgset ja kvaliteetset teenust. Samas näitab isiklik kogemus, et turul tegutseb ka arvestatav hulk selliseid maaklereid, kelle teenuse suhtes peaks klient enne tarbimist korra või kaks vähemalt iseendaga aru pidama. Fakt on aga, et praegu on kutseliste maaklerite arv tagasihoidlik ning vähemalt kaudselt võib see anda signaali üldise maakleriteenuse taseme kohta.

Loe maaklerite kutseõppest lähemalt SIIT.