Mida arvab korteriturust lugeja?

Täna südaööl lõppes nädal aega kestnud Kinnisvarauudiste 2017. aasta esimene küsitlus korterituru teemal järgmiste tulemustega. 22 vastanust arvas 10 (45,45%), et korterite müük käib sama hooga edasi või isegi kasvab, neli (18,18%) leidis, et ostuhoog vaibub ja tehingute arv väheneb, praeguse hinnataseme säilimist või kuni 5%-list langust prognoosis kolm inimest (13,64%) ning ekstreemseid hinnasoodustusi samuti kolm inimest (13,64%).

Vastajaid oli üsna vähe, kuna küsitlus asub praegu kinnisvarauudiste lehel sellises kohas, kust värskete uudiste jälgijad seda ei näe ning rohkem kui poole aasta jooksul ei ole küsitlusi toimunud. Järgmisel nädalal muudetakse kinnisvarauudiste veebilehte nii, et lugejad saaks liikuda vastama ning varasemaid küsitlusi vaatama otse veebilehe päisest.

Kinnisvarauudised.ee ootab ka lugejate küsimusi ning ettepanekuid, mida arvamuse avaldamiseks üles seada; küsitluste tulemusi kommenteerivad ka edaspidi erinevad kinnisvaraasjatundjad. Palusime juba lõppenud küsitluse tulemusi kommenteerida kolmel kinnisvaravaldkonna asjatundjal. Kommentaarid vastavad järgmistele küsimustele:

- kas vastuste proportsioone võib pidada ootuspäraseks;

- kuna iga vastaja sai valida vaid ühe vastusevariandi, ja kui positiivsed ning tehingute ja hindade vähenemist ootavad vastajad kokku liita, on tulemus selline: peo jätkumist ja kasvu ootab 54,54% ja väiksemat või suuremat langust 45,46%. Mida selle peale kosta;

- mida oodata sellelt aastalt seoses korterituruga.

Järgnevalt korterituru teemalised kommentaarid.

Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik

Ma arvan, et selline fifty-fifty hinnangute osakaal iseloomustab hästi praegust turu seisu, kus määramatust on palju ja võibki kindla veendumusega öelda, et asjad lähevad edasi kas hästi või siis halvasti.

Peo hoogsa jätku ehk kõrge elamispindade tehingute arvu ja sellega kaasas käiva kiirema või aeglasema hinnatõusu poolt räägivad sisemajanduslikud nõudlust suurendavad tegurid ehk peamiselt tööjõupuudus ja kasvavad palgad. Neid toetavad madalad intressimäärad, kasvavad eluasemelaenukäibed ja aktiivselt vara ostvad üüriinvestorid.

Peo võimalikust lõpust annavad tulede järjest hoogsama vilgutamisega märku globaalse majanduse riskitegurid, mis loovad keskkonda, mida on järjest keerulisem kui mitte võimatu prognoosida. Teisisõnu on nii Euroopa kui maailmamajanduses tegureid, mille mõju suund, ulatus ja ajaline perspektiiv ei ole hoomatavad. Nendeks teguriteks võib nimetada nii Trumpi presidendiametis, Brexitit, Euroopa rahatrükki, pagulaskriisi, terrorismi, aktsiaturu tippe...

Mina teeksin panused stabiilse turu jätkumisele. Aga seda eelkõige põhjusel, et kui analüütik, et tea, kas liikumine toimub tõusu- või langusesuunas, ennustab ta stabiilsust. See on analüütiku jaoks turvaline valik. Siseriiklikud tegurid on tugevad ja lubavad tehingute arvu püsimist tänase tasemel lähedal. Kui väljast suurt pauku ei tule, jätkab kinnisvaraturg aktiivsena.

Kui aga mõni väline riskitegur realiseerub, on edasine arengutee juba teadmata.

Või enda prognoosi ümber sõnastades: ma ei välistaks hindade tõusu suurusjärgus ~3-6%, kuid nimetatud riskitegurite tõttu ei julgeks hinnatõusule oma raha panustada ega soovitaks seda ka sõpradel teha.

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juht

Küsitlusele vastajate vähesust arvestades usun, et tulemused ei anna head ülevaadet arvamustest. Olen nõus, et küsitlus peaks paremini leitaval asukohal olema. Ise ka otsisin, enne kui vastasin. Käesoleva aasta olulisteks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ja märtsis jõustuv hindamisvaldkonna regulatsioon.

Olukorras, kus majapidamiste reaalsissetulekud, hoiused ja tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal, püsib Eesti kinnisvaraturg 2017. aasta esimesel poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Proportsioonide vahekord näitab olukorda, kus turul valitsevad emotsioonid on hakanud kahte enamvähem võrdsesse leeri liigituma. Teisisõnu, turuosalised on muutunud rohkem pessimistlikumaks, mistõttu on alust arvata, et senine kiire hinna- ja tehinguaktiivsuse kasv hakkab mööda saama.

Esimeses kvartalis on kindlasti oodata hooajalisusest tulenevalt mõningat nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme langust, see on iga-aastaselt loomulik. Hinnatasemed ei ole siiski viimasel ajal enam ühes tempos kulgenud. Uusarenduste pidevalt suurenev osakaal on hakanud kogu turu statistilisi keskmisi äärmiselt palju mõjutama. Vanemate korteritega tehtud tehingute puhul ei ole ei tehinguaktiivsus ega hinnad enam kuigi palju tõusnud.

Tehinguaktiivsus kasvas viimasel aastal ainuüksi Tallinnas. Tallinna lähiümbruses tehti aga juba vähem tehinguid. Pikemas perspektiivis on oodata inflatsiooni kasvamist ja senise üsna kiire palgakasvu aeglustumist, mis langetab omakorda tehinguaktiivsust. Lisaks, Tallinnasse migreerumine võtab hoogu maha. See vähendab tehingute arvu sisserändavate inimeste arvelt. Praeguseks on pakkumiste arv langenud samale tasemele nagu 2015. aastal samal ajal. Seetõttu on uusarenduste turule paiskumine kulgenud seni statistiliselt tajutava hinnalanguseta. Olukorras, kus nii pakkumiste arv kui tehingute arv langeb üsna sarnases proportsioonis, ei pruugi "ekstreemseid hinnalangusi" tekkida, nii hinna- kui tehinguaktiivsuse langus võib kujuneda üsna sujuvaks ning sõltuda ainuüksi hooajalisusest. Intressikeskkond on siiski endiselt soodne nii arendajatele kui ka eratarbijatele. Kardinaalseid muutusi ostjate arvus ja hinnatasemetes sarnaselt 2008. aastale praegu prognoosida kindlasti ei saa. Arenduskruntide hinnad on läinud üsna kõrgeks, mistõttu arendajatel on uute projektide alustamine riskantsem. Eluasemelaenu võtmisega seatud sissetulekutaseme tingimused ei võimalda korterite hindu lõputult tõsta.

Kokkuvõtet sellest, kuidas nägid kinnisvaraportaalid ja -bürood detsembris Eesti korteriturul püstitatud uut hinnarekordit, saad lugeda siit.