Büroodel suund linnasüdamest välja

Suurem arendustegevus on koondunud kesklinna, samuti on kesklinna läheduses laienemas Ülemiste City ning jätkub Pärnu maantee äärsete uusarenduste ja vanemate büroopindade võidukäik. Ehkki alati on üürnikke, kes tunnevad huvi vaid südalinna büroode vastu, küsitakse infot ka kaugemate ärihoonete kohta.

Piirkonna maamärgid

Kui räägime näiteks Paldiski maanteest Rocca Al Mare suunal, on ärikondlik aredustegevus olnud veel üsna tagasihoidlik. Piirkonda on kerkinud vähe eristuvaid ning meeldejäävaid ärihooneid. Sealkandis asuv G4S hoone ehitatud ühele üürnikule. On Rocca al Mare büroohoone, Audi torn, mille kõrvale on juba algusest peale kavandatud teine samasugune torn. Nüüd on tulekul ka kolmas suur hoone, 2017 jaanuaris valmiv ning erilise arhitektuuriga elu- ja ärihoone LAEV.

Kõik need hooned on kui piirkonna maamärgid ning ergastavad Paldiski maantee äärset madalat ala, kõrkjaid, poe- ning keskustemassiivi ning ühetaolisi, merele ehk liiga lähedale tipitud elamuid.

Hoonete arhitektuurikeel muutub keskmiselt 10-15 aastaga. Sama sammuga uuenevad tehnilised lahendused ja palju muud, mis ehitamisega kaasas käib. Kaasaegsemad hooned püüavad üürnikele või ostjatele aina uusi lisaväärtusi anda.

Läbimurre energiatõhususes

Viimaste aastate suuremad läbimurded on toimunud energiatõhususe valdkonnas, mille tõttu on paljude uute hoonete kõrvalkulud ca 25-40% madalamad isegi eelmise arendusbuumi ehk 2005-2008 kerkinud hoonete kuludest. Eelmise sajandi lõpus ehitatud ja tollal moodsatest hoonetest ei tasu energiatõhususe võrdluses rääkidagi.

Suurematel arendajatel ja üürileandjatel, kes ehitavad ja omavad erinevaid ärihooneid või palju ruutmeetreid üüripinda, on ka suurem võimalus anda lahkuvate üürnike ruume neile, kes parasjagu samas hoones oma tegevust laiendada tahavad.

Sellest tulenevalt iseloomustab suuri bürookomplekse ja ärilinnakuid, nagu Tammsaare ärikeskust, Ülemiste City’t, Tehnopoli Mustamäel ning teisi, vähene vakants. Samas ei pruugi need juba sisse töötatud ärikeskused enam pakkuda nii palju tehnilisi uuendusi ega pehmeid väärtusi kui uued büroohooned, nn „rohelised majad“.

Peale hoonet iseloomustavate väärtuste on üürnikele ja omanikele olulised ka nii hea ligipääs auto kui ka linnatranspordiga. Kui siia juurde liita veel väga madalad kulud, säästlikkusest hooliva ettevõtte maine, hoone tehniline tipptase ja looduslähedus, mida ilmestavad suurepärased vaated, on Tallinna büroohoonete seas valikut vähe.

Nõustajate roll tähtsustub

Headel aegadel müüb kinnisvara end n-ö ise, kuid praegu ning lähitulevikus on nõustamine, turundus- ja müügioskused, aga ka ostjate ning üürnike teadlikkuse tõstmine saamas võtmeküsimuseks. Nõustamise muudab tähtsaks asjaolu, et varasemaga võrreldes on mõisted nagu „hea asukoht“, „sobiv planeering“ jms ümber defineeritud.

Ettevõtted hindavad oma laienemisplaane ka varasemast tagasihoidlikumalt ja üüripinna vahetust kaalutakse üha põhjalikumalt. Siin tulevadki lauale lisaväärtused, mida arendajad tänu kogemusele juba suudavad pakkuda. Nendeks on madalad energiakulud, roheline energia, paindlikud ruumilahendused, targa maja lahendused, sportimisvõimalused hoone vahetus lähenduses, ligipääs jalgrattaga ja jalgrattaparklad, tervislikud söögikohad jt meie igapäevaelus tähtsad väärtused.

Bürootrendide kokkuvõte ilmus 19. detsembri Äripäevas. Loe teisi täismahus avaldatud ärikinnisvara asjatundjate arvamusi trendidest ning Tallinna üürihindadest siit: 

- Pehmed väärtused ja madalad kulud (elu- ja ärihoone LAEV arendaja Kalev Raidjõe);

- Võtmesõnad: nutilahendused ja energia (BPT Real Estate AS maaklerteenuse juht Eduard Sorokin);

- Võiks ehitada nullenergia-hooneid (Ober-Haus ASi hindaja ning analüütik Rain Rätt);

- Trendikas büroo – värbamisargument (RE Kinnisvara äripindade konsultant Henno Viires).