Eesti kodumajapidamiste hoiustejääk on kasvanud enneolematule kogusele - kokku on rahval raha kõrvale pandud ligi 5,9 miljardi euro jagu, mille kontodel hoidmine on muutunud mõttetuks. Järjest suurem hulk inimesi investeerib selle raha korterisisse, mida tulu eesmärgil välja üürida. Tallinas ja Tartus ei ole üürihindade drastilist kukkumist karta, kinnitab Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur.
- Vaba raha paigutatakse kinnnisvarasse järjest enam. Foto: Andras Kralla
Lauri Tabur ütles, et üle aastate on eraisikud raske valiku ees - mida rahaga peale hakata.
„Hoiuseintressid on nii all, et isegi tähtajalise hoiuse teenitava tulu sööb elukalliduse tõus lihtsalt ära, aktsiaturud on pikemat aega väga hüplikud, investeerida saab ka toorainetesse. Aga milline keskmine eestlane ostab maailmaturult kulda, naftat, vaske, niklit või maisi? Võlakirjad on ka piisavalt võõrad, et lihtne inimene käib ka nendest kaarega mööda,“ arutles Tabur. „Jääbki üle kinnisvara. Asi, mida katsuda, mis on alles ka homme ning ülehomme ja mida saab üüritulu tootma panna,“ selgitas ta.
Kui vaadata viimaste aastate kinnisvaratehingute struktuuri, siis üha enam ostetakse korter või kaks omavahendite eest just üürileandmise eesmärgil. "Inimesed ehitavad kogutud raha eest endale nii öelda neljandat pensionisammast, sest vähemalt Tallinnas ega Tartus pole üürihindade drastilist kukkumist vaja karta - unarusse jäetud väikepiirkonnad jooksevad tühjaks just kahe suurema Eesti linna suunas,“ lisas Tabur.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.