Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välismaalased tõmbavad elukondlikus kinnisvaras otsi kokku?
Arco Vara analüütiku Anne Oja sõnul on välismaalaste ostuhuvi mõningase vähenemise taga Eesti kinnisvara vastu ilmselt nii globaalne majanduslangus ja ebaselge tulevikuperspektiiv kui ka Eesti kinnisvarahindade tõus.
Samas märgib Oja, et see, et institutsionaalsete investorite (fondide) huvi rahavooga ärikinnisvara vastu on vähenenud, ei vasta tõele. „Tõenäoliselt on iga kinnisvarafirma maakleritel pikk nimekiri välisinvestoreist, kes ostaks rahavoo objekte 7% ja kõrgema tootlusega, kui neid vaid pakkuda oleks. Kui rahatrükk jätkub ning välismaised institutsionaalsed investorid tunnetavad senisest tugevamat survet raha ümber paigutada, võivad nad aasta teises pooles osta kinnisvara 6%-lise ja isegi madalama tootlusega.“
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing märgib, et ka enne eelmist suurt hinnalage ja sellele järgnenud krahhi välismaalaste ostud peaaegu lakkasid. „Kui hinnatase oleks madalam, oleks siin suure tõenäosusega rohkem välismaalastest kliente,“ ütleb Saksing. Samas toob ta välja, et välismaalaste ostuhuvi praegune leigus asub ka Eestist väljaspool – Soome majandusseis ning Venemaa ebastabiilne olukord mõjutab Eesti kinnisvaraturu kauplemise aktiivsust üsna otseselt.
Arco Vara Viljandi piirkonna juht Aime Opermann märgib, et Viljandimaal tervikuna välismaalasi väga palju ei liigu, kuigi on samuti tunda, et veel vähem, kui mõned aastad tagasi.“ Ma arvan, et huvi võib olla vähenenud ühe põhjusena kinnisvarahindade kallinemise tõttu.“
Ettevõtte Pärnu piirkonna maakler Diana Nõmme: „Pärnu kohta võib küll öelda, et välismaalastele kinnisvara müümine on kahanenud väikeseks. Näiteks kliendid Venemaalt enam ei osta, poliitiline olukord põhjuseks, soomlaste puhul saab põhjuseks tuua Soome majanduslikku olukorda. Pigem eelistatakse puhkuseperioodiks üürida Pärnus sobiv korter või maja, neid kliente on meil küll.“
Varakamate välismaalaste väheseks huvi põhjuseks on tema sõnul Pärnus arenduste puudumine. „Ei ole kesklinna ning rannarajooni piirkonnas uusi kvaliteetseid elamuid nn suvituskortereid. Valik on väike ja ootustele sobivaid varasid ei ole pakkumisel.“
Pikemalt loe välismaalaste ostu- ja müügihuvi kohta 12. aprillil ilmuvast Kinnisvara kuukirjast.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
5
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele