Tõnis Elling selgitab, millal ja kuidas peab tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt kinnitama tuludeklaratsioonil renditulu.
Alates 2016. aasta algusest jõustub tulumaksuseaduses (TuMS) terve rida muudatusi, mis puudutavad eelkõige füüsilisi isikuid. Seni on suhteliselt vähe tähelepanu pööratud tegelikult üsna olulisele uuele deklareerimiskohustusele, mis reaalselt rakendub küll alles 2017. aasta alguses, kuid mida on siiski hea juba praegu eraldi välja tuua. Tegemist on põhimõttelise muudatusega rendi/üürituru korrastamisel. Miks ma räägin 2017. aasta algusest, kui seadus jõustub 2016? Kui TuMS muudatus jõustub alates 2016. aastast, siis füüsilised isikud peavad oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2016. aasta kohta esitama hiljemalt sellele järgneva 2017. aasta 31. märtsiks.
TuMS § 44 uue lõike 14 kohaselt peab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitama tuludeklaratsioonis renditulu saamist või mittesaamist. Lihtsustatult öeldes peavad kõik residendist füüsilised isikud, kellel on korteri või maja omandiõigus või hoonestusõigus, tegema tuludeklaratsioonile märke, kas ta sai renditulu või mitte.
Seaduse teksti praeguses sõnastuse järgi võib jääda ekslik mulje, et deklareerimiskohustuse ulatusest jäävad välja allrendile andjad. Nagu öeldud, see on ekslik arusaam. Kuigi kinnituse andmise kohustuse tekkimise alused on piiratud kinnisvaraga, siis kinnitus tuleb anda igasuguse TuMS § 16 lõike 1 mõistes renditulu saamise või mittesaamise kohta. TuMS § 16 lg 1 sätestatakse edaspidi sarnaselt litsentsitasule täpsem renditulu mõiste (sellest edaspidi täpsemalt). Renditulu saamise korral tuleb vastav tulu deklareerida, tulu mittesaamisel anda sellekohane kinnitus, mille sisu ja vorm täpsemal kujul sätestatakse rahandusministri määrusega kehtestatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga.
TuMS täienduse jõustumisel puudub füüsilisel isikul võimalus saadud renditulu passiivselt maha vaikida. Selle asemel peab renditulu saaja hakkama edaspidi renditulu varjamiseks selle saamist maksudeklaratsioonis ühemõtteliselt eitama. Kaob võimalus nn „unustada“ renditulu saamine.
Muudatuse eesmärk on vähendada renditulu aladeklareerimist. Rõhutada tuleb, et residendist füüsilisel isikul tuleb igasuguse renditulu saamise kinnitus anda vaid juhul, kui füüsilisel isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kui tuludeklaratsiooni esitamise kohustus puudub, siis ei pea isik tuludeklaratsiooni esitama ainult renditulu kohta kinnituse andmiseks.
Rahandusministeeriumi andmetel on tegemist esimese osaga meetmetest, mille eesmärk on eelkõige eluruumide üüriturgu läbipaistvamaks muuta, üürilepingutega seotud vaidlusi vähendada, nn maksuauku kahandada ning maksutulu suurendada. Järgmiste meetmetena kaalub Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumitega üüriregistri loomist, mille eesmärk oleks aidata eluruumide üürisuhete pooltel tagada õiguskindlus (näiteks üürilepingute vormid) ning samal ajal tagada avalike ülesannete täitmiseks (erinevate sissetuleku ning kuludega seotud toetuste maksmine, ametlike kirjade kättetoimetamine, maksude kokkukogumine) riigi informeeritus üürisuhetest.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.