Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millise ärikinnisvara järele on nõudlus väikelinnades
Ostjad või üürijad esitavad äripindadele järjest kõrgemaid nõudmisi, kuna firmade töötajad vajavad kaasaegseid töötingimusi ning kliendid eelistavad head logistilist asukohta.
Ärikinnisvara aktiviseerumist toetavad peamiselt keskmised või suured tootmisettevõtted, kes soovivad oma toodangumahte kasvatada. Näiteks Viljandis soetasid edukad tootjad 2014. aastal mitmeid hoonestamata äri- ja tootmismaa krunte, et rajada omale sobivad tootmis- või ärihooned, mis on tänaseks ka valminud .
Kõige suurem puudus senise kogemuse põhjal on kuni 1000-ruutmeetrise, kõrgete lagedega ja suurte ukseavadega tootmis- või laopindadest. Napib ka väikeseid büroopindu, kuhu saaks paigutada ettevõtte raamatupidamise jms.
Väikelinnade omapäraks on see, et enamasti kasutatakse omaniku enda kasutuses olevat hoonet, üüritakse vähem. Ärikinnisvara omaja on reeglina tootmisettevõte, üürile antakse üldjuhul väiksemaid äripindasid nii kaubandus- kui ka teenindusettevõtetele.
Väikelinnade uusarendused
Väikelinnade turud kannatavad juba välja ka uusarendusi. Viljandis on Uku keskuse ja Centrumi laiendus hästi vastu võetud. Tänaseks vabu pindasid enam ei ole. Äärelinnas olevad kauplused on kolinud kesklinnale lähemale. Ettevõtjad on saanud aru, et klient soovib aega säästa ja saada kogu kauba ühest kohast.
Tublisti arenevad ka tööstuspargid linnade piiril. Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Viiratsi alevikus planeeritakse tööstusparki, kus on juba tegutsev kalakasvatus. Metallitööstusega tegelev ettevõte rajas aga uue tootmishoone.
Kuidas kujunevad hinnad?
Teatud linnapiirkondade vastu on loomulikult suurem huvi. Nii on Viljandi kesklinnas üür keskmiselt kõrgem (kuni 8 eur m²), aga äärealadel madalam (kuni 3 eur m²). Samas on äärelinnas ka väga häid ja kõrgema hinnaga üüripindu.
Üürihindu mõjutab see, et mitte igal pool ei ole üürimine ühtmoodi hästi käivitunud. Näiteks kaubanduskeskuste võrdluses on hinnad sõltuvalt kaubanduskeskuse atraktiivsusest erinevad.
Enamus ettevõtteid sooviks siiski kontoreid kesklinnale lähemal, kusjuures järjest olulisemaks peetakse kõrvalkulude suurust ja parkimisvõimalusi. Mitmetele firmadele on oluline ka kaubavedude mugavus.
Hetkel kuum
Väikelinnas äri alustav ettevõte peaks arvestama sõltumata valdkonnast, kas tegemist on kaubanduse või tootmisega, et mõlemal puhul kehtib igal juhul kinnisvara kuldreegel –
Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Kui suurtesse kaubanduskeskustesse ei ole pinda, siis alternatiivne variant oleks kesklinna piirkonna hoonete alumised korrused, et oleks tagatud nähtavus ja autoga ligipääs.
Tootmise rajamisel on oluline transpordivõimaluste olemasolu, ligipääsetavus, spetsiifiline tööjõud.
Aktiviseerunud ärikinnisvaraturul on väikelinnade kinnisvaraturule tervikuna tervendav mõju, kuna see toob kaasa ka tööjõu liikumise, mis omakorda aktiviseerib tehinguid elukondliku kinnisvaraga.
Loo autor Ave-Maria Mändmets on kogenud Arco Vara elamis- ja äripindade maakler Viljandis ning olnud ka Aasta maakleri laureaat
Autor: kinnisvarauudised. ee
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
5
6
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, milline on eluasemeturu mõistlik strateegia ja milla tasub üürihind lukustada.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele