Aasta esimese kuue kuuga püüti kindlustuskelmustega välja petta üle 800 000 euro, selle eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski oluliselt suurem sellest varasematel aastatel toime pandud kelmustest.
2015. a. esimesel poolaastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust, moodustades 0,4% kindlustusjuhtumitest. Aastal 2014 oli selleks ajaks teada juba 234 juhtumit. Muu hulgas tuvastati ka neli kelmuse juhtumit, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro. Rahalises mahus on varasematel aastatel suurte kahjunõuetega seotud kelmused olnud küll märksa suuremad, aga suurusjärgus on juhtumite arv kokku olnud esimeses poolsaastas 150 lähedal.
„Kõige sagedamini esineb kindlustuskelmust seoses liiklusõnnetustega. Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väärülevaade või pole konkreetset liiklusõnnetust üldse juhtunudki. On ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab juhtunu kohta teadvalt valeinfot, suurendades nii kahju suurust,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. „Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt,“ selgitas Piirsalu.
„Keskmisest  sagedamini tuleb ka ette selliseid kindlustuskelmusi, mille korral on üritatud kindlustuskaitse puudumisel siiski kahju kindlustusandjalt nõuda. Näiteks on sõlmitud kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi aset leidmist ja üritatud hiljem väita, et kahju toimus peale seda,“ lisas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.
Kindlustuskelmus on oma olemuselt sarnane mistahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti ka üheks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkonnaks. Kõiki neid aspekte silmas pidades, jätkavad kindlustusandjad aktiivselt kindlustuskelmustega võitlust koostöös Eesti õiguskaitseorganitega.
 
Eesti Kindlustusseltside Liit toob 18.septembril Kindlustuskonverentsil näiteid juristi ja lepitaja töölaualt ning räägib erinevatest kohtulahenditest kindlustusvaldkonnas.
Näiteks:
Millised on kahjude hüvitamisel probleemid käibemaksuga? räägib, mida silmas pidada käibemaksuga seoses. Kindlustusmaksele käibemaksu ei lisandu ja sama kehtib ka hüvitisele. Vabatahtliku kindlustuse puhul lähtutakse kindlustuslepingus kokkulepitust. Viimasel ajal on segadust tekitanud ka kaskokindlustuste hüvituste käibemaksu osa Eestis toimunud kahjujuhtumite korral.
Kindlustusseltside  liidu jurist Jüri Aava
Millised on konfliktsed situatsioonid seltsi ja kindlustusvõtja vahel? annab ülevaate kindlustusvaidluse kohtueelse lahendamise võimalustest ja vastavast statistikast.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp
Millised on tänased kohtulahendid? toob näited lepitusorganis menetletud juhtumitest ja  annab ülevaate kindlustusasjade lahenditest kohtutes.
Kindlustuslepitaja Martti Merila
Autor: kinnisvarauudised. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

US Real Estate’i projektid on Eestis selgelt eristuvad: neis on visiooni, kvaliteeti ja pikaajalist väärtust, märgib US Real Estate’i vastne arendusjuht ja juhatuse liige Piret Üts.
Uudised
  • 02.06.26, 15:43
Ambitsiooni fluidum: Sõõrumaa sai kinnisvarafirmale arendusjuhi Tallinna Sadamast
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Planeeritava elamukvartali arhitektuurne lahendus.
Uudised
  • 03.06.26, 10:31
Pealinn saatis Kaamose elamukvartali detailplaneeringu linnavolikokku
Sellisena peaks see Tervisemaja valmima.
Uudised
  • 04.06.26, 12:18
3 arendaja pingutus toetab mägede renessanssi. Kae galeriid!
Rahavooga ärikinnisvara on viimastel aastatel olnud Eesti investeerimisturul üks aktiivsemaid segmente, kirjutab  Pindi Kinnisvara Äripinnad juhatuse liige Kristen Oliver Rattasepp.
Uudised
  • 03.06.26, 11:18
Investori ellujäämiskursus. Mis eristab spekulatiivset vara stabiilsemast investeeringust?
Mida investor ärikinnisvara valdkonnas otsib ja küsib? Mis võib käivitunud tehingu katkestada?
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele