• 25.08.15, 12:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustuskelmus võib viia viieks aastaks vangi

Aasta esimese kuue kuuga püüti kindlustuskelmustega välja petta üle 800 000 euro, selle eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski oluliselt suurem sellest varasematel aastatel toime pandud kelmustest.
2015. a. esimesel poolaastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust, moodustades 0,4% kindlustusjuhtumitest. Aastal 2014 oli selleks ajaks teada juba 234 juhtumit. Muu hulgas tuvastati ka neli kelmuse juhtumit, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro. Rahalises mahus on varasematel aastatel suurte kahjunõuetega seotud kelmused olnud küll märksa suuremad, aga suurusjärgus on juhtumite arv kokku olnud esimeses poolsaastas 150 lähedal.
„Kõige sagedamini esineb kindlustuskelmust seoses liiklusõnnetustega. Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väärülevaade või pole konkreetset liiklusõnnetust üldse juhtunudki. On ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab juhtunu kohta teadvalt valeinfot, suurendades nii kahju suurust,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. „Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt,“ selgitas Piirsalu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Keskmisest  sagedamini tuleb ka ette selliseid kindlustuskelmusi, mille korral on üritatud kindlustuskaitse puudumisel siiski kahju kindlustusandjalt nõuda. Näiteks on sõlmitud kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi aset leidmist ja üritatud hiljem väita, et kahju toimus peale seda,“ lisas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.
Kindlustuskelmus on oma olemuselt sarnane mistahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti ka üheks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkonnaks. Kõiki neid aspekte silmas pidades, jätkavad kindlustusandjad aktiivselt kindlustuskelmustega võitlust koostöös Eesti õiguskaitseorganitega.
 
Eesti Kindlustusseltside Liit toob 18.septembril Kindlustuskonverentsil näiteid juristi ja lepitaja töölaualt ning räägib erinevatest kohtulahenditest kindlustusvaldkonnas.
Näiteks:
Millised on kahjude hüvitamisel probleemid käibemaksuga? räägib, mida silmas pidada käibemaksuga seoses. Kindlustusmaksele käibemaksu ei lisandu ja sama kehtib ka hüvitisele. Vabatahtliku kindlustuse puhul lähtutakse kindlustuslepingus kokkulepitust. Viimasel ajal on segadust tekitanud ka kaskokindlustuste hüvituste käibemaksu osa Eestis toimunud kahjujuhtumite korral.
Kindlustusseltside  liidu jurist Jüri Aava
Millised on konfliktsed situatsioonid seltsi ja kindlustusvõtja vahel? annab ülevaate kindlustusvaidluse kohtueelse lahendamise võimalustest ja vastavast statistikast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp
Millised on tänased kohtulahendid? toob näited lepitusorganis menetletud juhtumitest ja  annab ülevaate kindlustusasjade lahenditest kohtutes.
Kindlustuslepitaja Martti Merila
Autor: kinnisvarauudised. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.25, 11:15
Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.

Hetkel kuum

Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen seisab hiljuti  ettevõtte omandatud Lutheri kvartali taustal.  See Tallinna südalinna kroonijuveel hakkab mängima aiva olulisemat rolli.
Suur lugu
  • 22.10.25, 11:46
Turujagamine. Arendajad: need arendajad on edaspidi võitjad, need kaotajad
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost jagab asjatundlikke näpunäiteid.
Uudised
  • 24.10.25, 06:45
A-energiaklassiga elamud on energiatõhusad, aga mitte alati kulutõhusad
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere.
Uudised
  • 20.10.25, 10:48
Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Kas Tallinna korterid on liiga kallid? Oleneb küsijast ja huvidest
Uudised
  • 24.10.25, 11:22
Kas Tallinna korterid on liiga kallid? Oleneb küsijast ja huvidest
Restate’ i kinnisvaraanalüü tik Julia Linde.
Uudised
  • 27.10.25, 11:11
Julia Linde: Kuidas kinnisvara tsüklit lugeda - ostja võimaluste aken on avatud
Vaata, milline on eluasemeturu mõistlik strateegia ja milla tasub üürihind lukustada.
Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.
Uudised
  • 24.10.25, 08:15
Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?
Triple Net Capitali osanik Andres Urb rääkis Lutheri kvartali müügiplaanist juba märtsis. Nüüd on tehing tehtud ja Urbist koos teises osanikega saanud Arco Vara aktsionär.
Uudised
  • 27.10.25, 06:45
Lutheri kvartali müüjad said piraka tüki Arco Varast
Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.25, 11:15
Pingeteta üle piiride. Kuidas muuta rahvusvaheline kolimine lihtsaks ja inimlikuks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele