Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamusfestivali TOP 7 kinnisvarast
Reedel ja laupäeval Paides toimuval Arvamusfestivalil tulevad arutlusele ka mitmed kinnisvara ja elukeskkonnaga seotud põletavad teemad. Vaata, kus on mõtet osaleda!
Kinnisvarauudised.ee soovitab kinnisvara omanikel, korteriühistutel ja meie elukeskkonnast hoolivatel inimestel kaasa mõelda ja rääkida järgmistes Arvamusfestivali mõttekodades:
1. Riskide märkamise/kaardistamise oskused ja kogukondade iseorganiseerumine
14. august 2015 kell 12:00-13:30
Võtmeküsimused: Milliseid nippe me võiksime kasutada, et äratada külades ja linnaasumites elavad mikrokogukonnad? Milliseid teadmisi ja tegevusi on vaja meid ümbritsevate riskide ja ohtude märkamiseks ja olukorra teadvustamiseks?
Sisu. Me elame ohtudega maailmas ja riskide keskel. Riigi riske, ennekõike välispoliitilisi riske, analüüsitakse pidevalt ja professionaalselt. Neid teadvustatakse inimestele ja arusaamine neist riskidest on meie ühine „tarkvara“. Sisepoliitilised riskid, inimeste turvatunde vähenemine, väikeste kogukondade, külade vaikne hääbumine, inimeste ebakindlus tuleviku suhtes jms on rohkem omavalitsuste ja väiksemate kogukondade mureks. Riske on meie ümber üha enam ja otseste ohtude ennetamiseks on vaja targemaid ja koostöö-võimekamaid mikrokogukondi – külasid ja linnaasumeid. Kogukondade sidusus - kas tunneme üksteist ja oleme organiseerunud (mõttekaaslaste seltsid, naabrivalve, vabatahtlikud päästeteenistused, abipolitseinikud ja paljud teised). Sotsioloog Ulrich Becki sõnadega – ’riskid on seotud inimeste otsustusprotsessidega’ ja ’globaalses riskiühiskonnas on valik lihtne: kas teeme koostööd või kukume koos läbi’. Enamik sotsiaalteadlasi ja kogukonnaaktiviste on üht meelt selles, et vanad hierarhilised „ülalt alla“ poliitikad ja valitsemisvõtted ei suuda tagada avaliku võimu ja kogukondade koostööd riskide ennetamisel ja kogukondade turvalisuse tagamisel (a’la „meie“ teeme "üleval" Toompeal ja ministeeriumis seadusi, jagame raha ja ülesandeid, „teie“ kohapeal kogukonnas tagage inimeste turvalisus ja julgeolek „meie=riigi ülevalt antud“ seaduste järgi.
Teemaala:Riskide ühiskond ja kogukondade turvalisus
Moderaator: Aare Kasemets
Osalejad: Ivi Proos (Eesti Sotsioloogide Liit, Kodukandi Liikumine jm): Kogukond -uus moesõna, mis hägustab riigi ja omavalitsuste vastutust riskide ühiskonnas. Agu Laius (Rae Vallavolikogu esimees, KÜSKi juhataja): Riskijuhtimine vallajuhtide ja kogukondade koostöös Hanno Pevkur (Siseminister) Üllatusesineja rahva hulgast.
2. Südametu linn – augud meie linnade südametes
14. august 2015 14:30-16:00
Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic'u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?
Hetkel kuum
Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.
Teemaala: Linnaruumi ala
Moderaator: Andres Ojari (arhitekt / arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor)
Osalejad: Georg Linkov (väikelinna Kärdla linnapea) Mart Kalm (akadeemik, arhitektuuri ajaloolane, EKA rektor) Raivo Vare (majandusteadlane, endine transpordiminister)
3. Kas kogukonnad peavad tegema ära riigi töö turvalisuse tagamisel?!
14. august 2015 kell 14:30-16:00
Võtmeküsimused: Ootused kogukondadele on suured turvalise elukeskkonna kujundamisel, ent kas need pole ülemäärased? Mida saavad päästeseltsid, naabrivalvepiirkonnad, küla- ja linnaseltsid, korteriühistud jt ühendused ise ära teha? Mis on keskvalitsuse ja linnade-valdade ülesanne kogukondade arengu toetamisel? Kuis kodukohas üheskoos turvalist elukeskkonda kujundada, probleeme ennetada ja lahendada?
Sisu: Järjest enam räägitakse igaühe panusest turvalisusse. Klassikaline arusaam, et turvalisuse tagavad politsei ja pääste, ei päde enam – riskikäitumise vähendamiseks, rikkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on vaja vabaühenduste, vabatahtlike panust. Samas kaasneb sellega ka vabatahtlikele surve professionaliseeruda – kust jookseb piir selle eest palka saavate ametnike ja vabatahtlike vahel? Kuidas see mõjutab vabatahtlike motivatsiooni? Riigiasutusi on tsentraliseeritud, nad on kaugenenud kohtadelt, samas on elanike ootustele vastamiseks peavad nad hakkama rakendama rohkem kogukonnakeskset lähenemist.
Paneelis keskendutaks kogukonnakesksele vaatele, kogukondade ja keskvalitsuse vastastikustele ootustele ning küsimusele, et kuidas kogukondade ja avaliku võimu koostöös turvalist elukeskkonda tagada. Panelistid avavad Eesti turvalisuse tuleviku peamisi eesmärke, proovivad leida vastuseid küsimustele, et kuidas peaks koostöö toimima, mis on eeldused, et kogukonnad suudaksid turvalisuse tagamisse panustada.
Arutelu korraldab Siseministeerium.
Teemaala: Riskide ühiskond ja kogukondade turvalisus
Moderaator: Eimar Veldre ja Marleen Pedjasaar
Osalejad: Raivo Küüt (Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliiitika asekantsler), Andrus Saliste (Muraste külaselts), Madle Lippus (Uue Maailma Selts, Linnalabor,)
4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?
14. august 2015 17:00-18:30
Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.
Teemaala: Linnaruumi ala
Moderaator: Johannes Tralla (ajakirjanik) ja Toomas Tammis (EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan).
Osalejad: IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad
5. Turvalisusakadeemia
14. august 2015 kell 17:00-18:30
Mida igaüks meist saab ära teha selleks, et minu kogukonnas, minu-sinu-meie lähedastel inimestel oleks turvaline elada? Mida ma võiksin teada ja osata riskide märkamiseks ja koostööks? Miks ja kuidas tõsta kaaskodanike turvalisusteadlikkust /-haritust?
Kas märkame, näeme turvalisusega seotud probleeme, valukohti enda ümber? Kellega koos on tark tegu nende lahendamistega tegeleda - keda, miks, millal, kuidas kaasata? Milliseid töötajaid ja vabatahtlikke me vajame? Kas, mida ja miks planeerida turvalisuse valdkonna teemadest haridusasutuste arengukavadesse, õppekavadesse? Kui oluline Sisekaitseakadeemia roll noorte teadlikkuse kasvatamisel siseturvalisuse valdkonna probleemide lahendamise võtmes?
Turvalisusakadeemia arutelude lähteallikateks on ka Siseturvalisuse arengukava 2015-20 ühised eesmärgid elude kaitsel, elukestva õppe ja generatsioonide juhtimise tarkus ning projekti „Huvitav kool“ põhimõtted ehk kuidas erinevate põlvkondade turvalisusalast koostööd tulemuslikult „käima tõmmata“.
Turvalisusakadeemiat korraldavad Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Sotsioloogide Liit.
Teemaala: Riskide ühiskond ja kogukondade turvalisus
Moderaator: Priit Männik, Merle Tammela (SKAst, sisekaitselise eelkoolituse eestvedajad) ja Irene Käosaar (HTM üldharidusosakonna juhataja)
Osalejad: Alustab Katri Raik (SKA rektor), jätkavad kõik huvilised kohapeal. Registreeruda saab kuni Arvamusfestivalini e-posti teel [email protected] ja kohapeal! Esimesed registreerunud ettepanekute esitajad ja kõnelejad: Triin Roosvee, Andres Mumma, Marten Rohelpuu, Jane Ilves, Aare Kasemets.
6. Rail Baltic postidel läbi Tartu ja tunnel Helsingisse - kas vastandlikud või täiendavad?
14. august 2015 kell 17:30-19:00
Rail Balticu afäär on kümneid kordi suurem kui VEB fondi lugu ja pea sama “hea” kui “vaese” Kreeka abistamine. See lõikab kui noaga looduskooslusi, hävitab kodusid ja uputab Euroopa maksumaksja raha sohu. Mõistlikumad ja pikaajalise vaatega lahendused on olemas!
Teemaala: Roheline Eesti
Moderaator: Olev Tinn (Erakond Eestimaa Rohelised)
Osalejad: Priit Humal (ettevõtja, MTÜ Avalikult Rail Balticust), Aleksander Laane ja Küllike Reimaa (Erakond Eestimaa Rohelised)
7. Kuidas rajada inim-ja loodussõbralik kodu
15. august 2015 kell 17:00-18:30
Kodu rajamine loodusega kooskõlas, jälgides nii kohalikku elukooslust kui ehitustraditsioone. Pigem sobitudes kui oma kindla plaaniga üle sõites. Valides materjale, mis on taaskasutatavad, mõeldes
Teemaala: Ökoriik
Moderaator: Sven Aluste-ettevõtja, koolitaja, Hobukooli Pargi rajaja
Osalejad: 1. Knut Klais- ehitusettevõtja ja Loodusehitus OÜ juht 2. Kerti Rand- insener ja arhitekt, Rand Projekt OÜ juht 3. Kalju Paldis- geobioloog-nõustaja
Arvamusfestival toimub 14.-15. augustil Paides, programmi näed täies mahus
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
5
6
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Viimased uudised
Soov investeerida varaklassidesse, mis on millegi füüsilisega tagatud, kasvab.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele