Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis leidub hulgaliselt veevargaid
„Viimastel aastatel on loodud uusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalusi kümnetele tuhandetele kinnistutele, kuid pahatihti on arendajad või siis juba elamu uued omanikud oma elukoha torustiku ühistorustikuga liitnud ilma vastavat lepingut sõlmimata,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Kinnistusisese torustiku ühendamise eelduseks on liitumisleping, vastasel juhul on tegemist omavolilise tarbimise ehk lihtlabase vargusega – ükskõik millise kauba või teenuse tarbimine ilma selle eest maksmata on vargus ning vee- või kanaliteenuse omavoliline tarbimine ei erine selles osas kuidagi.“
Vahur Tarkmehe sõnul puudub üldjuhul omavolilistel teenuse tarbijatel ka tehniliselt korrektne projekt, see aga võib põhjustada häireid kõigile selle piirkonna inimestele, kes kasutavad ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni teenuseid.
„On oluline mõista, et omavolilist veeteenuse tarbimist on võimalik karistada nii rahalise trahvi kui teenuse katkestamisega kuni liitumisprotsessi lõpule viimiseni,“ lausus Vahur Tarkmees. „Ning pettus tuleb varem või hiljem ilmsiks – vee-ettevõtted kontrollivad klientide heaolu ja elukeskkonna huvides tarbimiskohti regulaarselt.“
Vahur Tarkmees lisas, et rahaline kahju omavolilise veeteenuste tarbimise eest ulatub reeglina tuhandetesse eurodesse – nii tuleb näiteks hiljuti jõustunud kohtuotsuse kohaselt ühel aastaid veeteenuseid omavoliliselt tarbinud ettevõttel tasuda vee-ettevõtjale trahvi ja hüvitist kokku ligi 100 000 euro suuruses summas.
Vähem kahju ei too kaasa ka teenuse osutamise katkestamine. „Kui ikka nn salajane kanalisatsioonitoru kinni pannakse, ei tule madalamatel korrustel kodust vara rikkuvat solgiuputust kaua oodata,“ selgitas Vahur Tarkmees. „Seepärast soovitangi Eesti vee-ettevõtete nimel: ennetage omavolilise tarbimisega kaasnevaid ebameeldivusi.“
Eesti Vee-ettevõtete Liit (
) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 43 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.
Autor: kinnisvarauudised. ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
5
6
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Viimased uudised
Soov investeerida varaklassidesse, mis on millegi füüsilisega tagatud, kasvab.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele