Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.
Nordea panga ja Kinnisvarafirmade liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.
Mis või kus saab Tallinna kinnisvaramaastikul olema uus Kalamaja – on selleks Kopli, Haabersti ringi ümbrus või on Kalamaja lihtsalt abstraktne koodnimetus emotsioonide ajel üles kerkinud suvalisele piirkonnale, arutleti eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil.
„Minu meelest on Kalamaja koodnimetus. Enne Kalamaja olid meil põllupealsed majad, enne seda tehasemajadesse tekkinud korterimudel,“ rääkis Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman. Ta lisas, et loodab väga, et rohkem n-ö uut Kalamaja ei tule ka. „Mis on emotsiooni ajel üles köetud, tuleb emotsiooni ajel uuesti alla ka. Aga inimene on nii palju ahne ja ablas, et hakkab enda ümber seda kuvandit kindlasti ka tulevikus looma,“ arutles Sooman. Tema sõnul lihtsalt mõned inimesed tahavad kanda trendikamaid riideid ja teised jälle väärtustavad kõrgelt trendikas piirkonnas elamist. „Loodetavasti on järgmine trend mõistlik. Läbi kaalutud trend. Ratsionaalne trend, mis jääb püsima.“Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark sõnas, et tema arvates on uus Kalamaja Kopli. „Koplil on potentsiaali, piirkond muutub oluliselt ja kogu piirkonna väärtus tõusmine tõstab ilmselt ka piirkonnas asuvate kehvemate majade väärtust,“ sõnas ta ja lisas: „alguses kolivad sinna need kes julgevad, pärast kõik, kes tahavad.“Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand märkis, et üks võimalik arengusuund on Veerenni kant, mille kasuks räägib vanalinna lähedus ning seal on veel piisavalt ruumi hea elukeskkonna kujundamiseks. „Kolmas suund võiks olla Mustamäe – kus on tihendamisvõimalusi kuni Õismäe ja Haabersti ringini välja.“Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami sõnul pole oluline, kas uus Kalamaja on Kopli või mõni muu piirkond, sest ainus oluline asi on, et tegemist oleks kaalutletud tervikliku elukeskkonnaga. „Midagi kuskile vahele pikkides elukeskkonda paremaks ei tee. Minu idee on ikkagi hästi läbimõeldud elamupiirkond.“
Autor: Kadrin Karner, Eliisa Matsalu
Seotud lood
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Kinnisvara tegu 2014 laureaat on Ülemiste City arendaja Technopolis Ülemiste AS
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.