ELi direktiiv seab uutele hoonetele ranged energiakulu piirangud

Täna on Eestis vaid kaks maja, mis vastavad passiivmaja sertifikaadi nõuetele. Põlvas ja Tartumaal asuvate elamute projekteerija Kristo Kalbe sõnul on nende ehitamine andnud hea kogemuse, kuidas sobitada ebatraditsiooniline hoone pimedasse Eesti kliimasse. “Selleks, et oleksime viie aasta pärast valmis ehitama maailmatasemel passiivmaju, peame ühendama teadmised geograafiast ja ehitusfüüsikast ning kasutama senisest innovaatilisemaid ehitusmaterjale,” selgitas Kalbe ning lisas, et tegemist on selgelt tõusva ehitustrendiga. Juba sel aastal valmib Eestis mitu uut passiivmaja.

Hoonete energiatõhususe direktiiv toob kaasa mitmeid muudatusi nii kinnisvara arendajate kui ehitusmaterjalide tootjate jaoks. Näiteks seatakse energiasäästu nõue ka uute ehitiste klaasidele. “Passiivmaja üheks olulisemaks osaks on õigesse ilmakaarde projekteeritud aknad ning energiasäästlikud klaasid, mis täidaks toad nii valguse kui soojusega,” selgitas klaasitootja Guardian esindaja Vaidas Petkevicius ning lisas, et Eesti kliimas sobib selleks spetsiaalne kolmekordne klaaspakett, mis tänu oma soojusjuhtivusele ja isolatsioonivõimele takistab suvel ülekuumenemise eest ning hoiab talvel kütmiskulud madalal.

Maailma esimene passiivmaja ehitati 25 aastat tagasi Saksamaal. Eelmisel aastal ületas passiivmajade kogupindala Euroopas 1 miljonit ruutmeetrit. Hetkel asub suurim sertifitseeritud passiivne kontorihoone Viinis, mille pindala on 21 000 ruutmeetrit ning väikseim Saksamaal pindalaga 11 ruutmeetrit.

Guardian on Ameerika klaasitootja, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduses, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Guardian on tuntud oma uuenduslike toodetega, sealhulgas kõrge efektiivsusega pindkaetud klaaside arendamisega. Guardianis ja selle tütarettevõttes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.