Kinnisvaraportaali KV.EE tellitud uuringust selgub, et Tallinna piirkonnas on inimeste suurimaks lemmikuks kodu otsimisel linnaäärsed asumid ja ka kesklinna nn hipster-asumid, kuid viimaste populaarsus langeb. Kasvanud on ka magalarajoonide populaarsus.
Linnaäärseid asumeid eelistas kodu otsimisel tõenäoliselt või pigem tõenäoliselt 50% vastanuist ning aastaga pole see osakaal sisuliselt muutunud. Populaarsuselt järgmised on kesklinna nn hipster-asumid Kalamaja, Uus Maailm, Kassisaba jt, mida mullu eelistas 54, kuid tänavu „üksnes“ 48%. Nii uusarendusprojekte kui magalarajoone eelistas võrdselt 41%. Uusarenduste populaarsus on languses, eelmisel aastal eelistas neid 45%, magalate populaarsus aga kasvab, nende aasta varasem eelistus oli 38%.
„Selline eelistuste muutumine on tarbija reaktsioon jätkuvale hinnatõusule – kesklinn ja ka seda ümbritsevad populaarsed asumid on paljude jaoks muutunud liiga kalliks. Seega vaadatakse üha enama ka kaugemale, linna äärde ja magalarajoonidesse,“ kommenteeris turul toimuvat KV.EE juht Tarvo Teslon.
Linna-äärsete asumite populaarsus on eelkõige kasvanud mitte-eestlaste ja noorte hulgas. Kesklinna asumeid eelistavad eestlased, üle 50-aastased, kõrge sissetuleku ja haridusega töötavad inimesed.
Uuringus küsiti ka inimeste eelistusi elamispinna tüübi kohta. Peaaegu pooled Tallinna ja Harjumaa elanikud sooviksid elada väikses eramajas. Lisaks on eelistatumad 2-ja 3-toalised korterid. Väiksema eramaja soov on kasvanud, kuid muus osas suuri muutusi märgata pole. „Siin suuri üllatusi pole, eestlastele on alati meeldinud oma majas elada,“ ütles Teslon.
KV.EE poolt tellitud ja veebiintervjuudena (CAWI) läbi viidud uuringule vastas oktoobris 1006 inimest. Küsitleti 18-66 aastaseid inimesi ning tulemused on esinduslikud soo, vanuse, rahvuse ja piirkonna lõikes.
Kinnisvaraportaalil KV.EE on igas kuus üle 600 000 külastaja. Portaali haldab AllePal OÜ.
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.