Halduse võtmeküsimus number kaks: väärtuse loomine

„Kinnisvara haldamine selle korrashoiu tasemel ei loo otsest väärtust, ehkki tagab vara väärtuse säilimise: hooned ei amortiseeru, rahavoog säilib ja nii edasi. Sellist kinnisvara haldamist võib võrrelda vihmavarju hoidmisega. Tagasihoidlikust vihmavarjuhoidjast võiks aga saada piloot, kes roolib vara väärtuse ja esinduslikkuse kasvu,“ rääkis Niinemägi.

Tema sõnul ei ole kinnisvara lihtsalt korras hoidmine pikas perspektiivis tasuv strateegia. „Korrashoiuteenuse osutamiseks ei ole vaja erioskusi, mistõttu ei pruugi sellise teenuse sisseostmine olla põhjendatud, klient võib seda ka ise teha,“ ütles Niinemägi. 

Niinemägi möönis, et hetkel on turuolukord kinnisvara väärtusloome osas problemaatiline, sest kuigi paljudel haldusala inimestel on vajalik pädevus olemas, ei ole omanikud valmis haldajale täiendavaid volitusi andma.  „Tihtipeale ei ole ka teenuse osutajad lisaväärtuse loomiseks valmis. Väärtuse loomise tegevused ajavad kinnisvara  haldaja mugavustsoonist välja: see tähendab ekstra pingutamist, panustamist, riskide võtmist ja enda ohustamist. Selles mõttes on see haldajale ebamugav küsimus.“ 

Väärtust loovate tegevustena tõi Niinemägi välja rahavoo kasvatamise nii tulude suurendamise kui kulude vähendamise osas, kinnistu äriplaani koostamise ja selle kasutamise parimal võimalikul moel vajadusel ka täiendavat ehitusõigust taotledes, juriidiliste, tehniliste ja keskkonna alaste riskide minimeerimise ning nendega seostuvate probleemide lahendamise.

„Tulude suurendamine kvaliteetsete üürilepingute sõlmimise läbi nõuab oskusi ja tavaline haldaja ei pruugi seda teha. Õigete, finantsiliselt tugevate üürnike valimine on pikk protsess, et rahavoog oleks pikaajaline ja garanteeritud, olemas oleks tagatised ning kulutused hüvitataks täies mahus,“ kõneles Niinemägi.

Artikkel on valminud Kinnisvarauudiste konverentsil Ärikinnisvara Haldus peetud ettekande põhjal.

Loe halduse võtmeküsimusest number üks siit.